KUULATI Juhataja rääkis hoolekogu ülesannetest ning struktuurist. Lapsevanemad esitasid omapoolsed kandidaadid. OTSUSTATI Otsustati, et hoolekogu valimine toimub nädala aja pärast- 31.10.2011.a. Päevakorrapunkt nr 4 Jooksvad küsimused KÜSIMUS Vanem esitab küsimuse laste juuste korrastamise kohta Peale tõusmist on tüdrukutel juuksed sassis. Kas oleks võimalik õpetajatel laste juukseid korrastada? VASTAB JUHATAJA Nimetatud teema saab õpetajate ja õpetajate abidega läbi räägitud 04.11.2011 toimuval lasteaia infokoosolekul. Mari Maasikas Koosoleku protokollija
oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit kulutas meeletuid ressursse sõjatööstusele. Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäigule, sest riik ei tootnud enam teiste majandusliinide abidega kapitali. Samuti ei kandnud viisaastakuplaanid vilja, sest tootjatele seati liiga kõrged normid. Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid, mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda
stressivähesus. Valglinnaga kaasneb aga mitmeid probleeme, näiteks liiklusummikud, segregatsioon, autosõltuvus, suurem energiakulu ja monofunktionaalne maakasutus. Kompaktse linna miinusteks on vähene eluruum, suurem kuritegevuslik käitumine ning taskukohaste elukohtade puudus. Üsna levinud on arvamus, et kompaktne linn on kõige parem ning jätkusuutlikum linnatüüp ning selle poole püüeldakse erinevate linnastumise poliitikate abidega. Sellist arvamust soodustab kindlasti see, et planeerimises pole tänapäeval kompaktsele linnale alternatiive ning selle põhjuseks võib pidada seda, et paradigmavahetus on alles käimas. Siiski on mitmete uuringute tulemustena leitud, et kompaktne linn pole alati kõige parem variant. Uuringutega on jõutud järeldustele, et kompaktse linnaga ei kaasne alati autokasutamise vähenemist, mida on peetud selle linnamudeli oluliseks positiivseks küljeks. Paljud teadlased
Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu juures prokurör ning kolm kuni kuus abi. Eeltoodud kohtusüsteem säilis kuni 1940.aasta viimaste kuudeni. 1. jaanuarist 1941.a. kehtestati Eestis Nõukogude kohtusüsteem. 1
Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu juures prokurör ning kolm kuni kuus abi. Eeltoodud kohtusüsteem säilis kuni 1940.aasta viimaste kuudeni. 1. jaanuarist 1941.a. kehtestati Eestis Nõukogude kohtusüsteem. 1
kohtuvõimu teostamiseks alamkohtuid. Luteri usu vaimulike jaoks olid konsistoriaalkohtud- Tartu, Pärnu ja Tallinna linnakonsistooriumid. Talupoegade probleeme lahendas vallakohus ja kihelkonnakohus. 1804 Liivimaa kubermangus loodi nelja-astmeline talurahvakohtute süsteem: vallakohtud, kihelkonnakohtud, maakohtute erikoosseisud, õuekohtu erikoosseis. Politsei: Maapiirkondades täitsid politseifunktsiooni Liivimaal sillakohtunikud ja Eestimaal adrakohtunikud koos oma abidega. Pärast pärisorjuse kaotamist nende vastutusala ja võim suurenes. Politseikohtute piirkondas hõlmas 3-5 kihelkonda. Adrakohtuniku ametit tuli pidada tasuta. Liivimaal maksis riik sillakohtunikele väikest tasu. 1816/1819 seaduste kohaselt vastutas mõisnik politseilise korra eest oma mõisa piires, hiljem ainult mõisamaal. 1888. Balti kubermangude politseireformiga kaotati silla- ja adrakohtunike ametikohad. Asemele tulid Venemaa politseiseadusele vastavad riiklikud politseivalitsused.
ja 7 mln välisabi. 3 mln eest hakati ehitatama kohe raudteeliine. Suure depressiooni aastatel läks Kreugeri trust suure pauguga põhja. Üks olulisemad valitsustegevusi majandusega seoses oli rahandusasjade renoveerimine. Välisarveldustest hakati 1924. aastal kasutama nn kuldkrooni, sisemaal käibis Eesti mark, see osa rahast, mis oli kulla kattega tagatud. Õige pea tekkis taoliste vapustuste vältimiseks mõte, et tuleb võtta välislaen, sest Eesti ei tule oma abidega välja. Briti pankurid soovitasid taotleda laenu Rahvasteliidu vahendusel. Inglise pank saatis Eesti panka nõustama oma voliniku ja seati mitmed tingimused, mis Eestil tuleb täita, enne kui ta saab laenuküpseks. Tuli lahendada seoses mõisnike maadekopenseerimisega, Briti võlg fundeeritud..., pärast seda loeti Eesti laenukõlbuliseks ja saadi 1,3 mln naelsterlingut laenu. 1. jaanuarist 1928 muutus maksevahendiks kroon ja sent - 1 kroon vastas 100 margale, kroonil olemas kindel kullakate
annaabi.ee 
