Vigastuste tekkepõhjuste ja olukordade uurimine looks võimaluse neid ennetada. Eestis puudub ühtne vigastuste registreerimise register ning vigastuste vältimiseks ei kasutata piisavalt abinõusid ja nende rakendamine on juhuslik. Inimese toitumisharjumustele pannakse alus lapsepõlves ning ebapiisav või vale toitumine avaldab tervisele mõju kogu ülejäänud elu. Arvestades asjaolu, et vaid 66% lastest sööb hommikusööki (Aasvee jt 2009:27) ja umbes pooled ei saa pärast kooli sooja toitu, on 5 koolitoitlustusel vastutusrikas osa õpilase tervisliku kasvu ja arengu tagamises (Tervislik koolipuhvet.. 2008:1). Toitlustamist koolides reguleerib sotsiaalministri määrus (eRTL 2008) ning järelvalvet teeb terviseamet. 2008. aastal kontrollis tervisekaitseinspektsioon toitlustamist Eestimaa 448 koolis
vanuserühmades väiksem kui poeglastel, võib arvata, et tüdrukute/poiste arvutikasutuse võrdsustumisel süveneb tüdrukutel väheliikuv elusviis, millega võib tulevikus kaasneda ülekaalulisuse sagenemine nende seas. Kokkuvõtteks - vabal ajal koolipäevadel 2 tunni arvutikasutajate osakaal on suurenenud, tütarlaste arvuti kasutamine on 15aastaste hulgas tõusnud poistega ühele tasemele; see võib süvendada väheliikuvat eluviisi tüdrukute seas ja suurendada ülekaalulisuse riski. (Aasvee & Maser 2009: 392-393) 8 2. LAPS-VANEM-ARVUTI Suhtekolmnurk laps-vanem-arvuti on uus mängumaa, kus aitavad vanad head nipid: peame lapsega rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks alati olemas, peame ise tasemel olema. Olgu pealegi arvuti tänapäeva religioon kui lapsel on olemas hoolivad vanemad, ei upu ta virtuaalmaailma. Või kui korraks upubki, saate teie ta sealt jälle välja aidata. Soovitused lapsevanematele:
uskuma. See justkui sööbib ajudesse. 3) Autori arvates on E. Savisaare müügimehe debüüt ebaõnnestunud, sest ta on üritanud juba kakskümmend aastat Eestit Venemaale müüa , kuid siiani oleme iseseisvad. KEELELINE MÕJUTAMINE Õ. lk 45 1) Sotsiaalmeediast võib leida tohutul hulgal puuduliku lauseehituse, vigase õigekirjaga, liiga pikki lauseid ja arusaamatu lühidusega postitusi. 2) Arvan, et tegu oli liialdusega, kuna nagu Aasvee ütles ei ole laste vastused subjektiivsed ega pruugi olla seotud vaesusega. Lisaks ei saa sellise uuringu puhul veel kindlaks teha kui paljud kannatavad tegelikult vaesuse käes. Õ. lk 47 Koppeli keelekasutus on neutraalsem kui Tootsil. Tootsil on sees modaalsust rohkem, sõnu nagu võib-olla, pöörama jne. Laused on piisavalt lühikesed, tekstist arusaamist ei hägustanud. KVALITEETAJAKIRJANDUS JA KÕMUAJAKIRJANDUS Õ. lk 21 1) Kõmuajakirjandusele viitab:
Statistikaameti analüüside põhjal oli Eesti üks olulisemaid haridusprobleeme 1990-ndatel (ja on praegugi) poiste suurem väljalangevus põhikoolist ning klassikordamine (eriti 7.- 9. klassis) (Heinlo 2001, 23). Kuna Eestis katkestavad poisid oma õpingud tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud, järeldavad analüütikud, et poiste heaolu koolis on madalam ning nende rahulolematus kooli suhtes suurem, st ilmselt soosib kogu koolisüsteem rohkem tüdrukuid (Rummo & Aasvee 2008, 44) Näiteks 2003/04. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut (Pullerits 2005). Probleemseimad on 12-aastased poisid, kelle õppimisega hõivatus on Statistikaameti 6 andmetel kuue aastaga vähenenud. Noormehi pääseb ka kõrgkooli vähem, sest sisseastumisel ei suuda nad neidudega konkureerida: 2005.a. oli 100 mehe kohta naissoost sissesaanuid 160 (Rummo-Laes 2006, 11-12)
Die Ergebnisse der Untersuchung zeigen, dass die Kenntnisse über Eiweiß der Gymnasiasten im Deutschen Gymnasium Kadriorg klein sind. Es wurde herausgestellt, dass nur wenige Gymnasiasten täglich zusätzliche Eiweiprodukte und Proteine benutzen. Die wichtigste Quelle, wo Gymnasiasten ihr Wissen bekommen, ist das Internet und viele haben auch die Lehrer als Quelle erwähnt. 22 KASUTATUD MATERJALID Aasvee, K., Streiman, K., Karelson, K., Oja, L., Trummal, A. (2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Caballero, B., Allen, L., Prentice, A. (2005). Encyclopedia of Human Nutrition, volume 3. Second Edition, Academic Press Deikina, J., Jõeleht, A. (2010). Toitumis- ja toidusoovitused noortele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Eesti Sotsiaalministeerium (2003). Eesti tervishoiustatistika 2000-2002. Tallinn: OÜ Soha
Noortest, kes pole elu jooksul kordagi kanepit proovinud, tunnistas 31%, et neil on olnud võimalus seda soovi korral teha (Vainu 2012, 20). Kanep on Eestis illegaalne, tema omamine ja vahendamine on seadusega karistatav. Sellegipoolest on see ikkagi valdavalt esimene keelatud uimasti, millega tutvust 3 tehakse ja katsetatakse. Kanepi kerge kättesaadavuse põhjuseks on vahendajate olemasolu ja paljusus (Aasvee 2012, 56). 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas Koolinoorte seas hangitakse kanepit eelkõige sõprade kaudu. Erandlik pole ka tasuta jagamine. Reeglina on sõpruskonnas keegi, kes tunneb kedagi, kes omakorda teab, kelle kaudu on võimalik kanepit hankida. Tänapäevaste kommunikatsioonivahendite olemasolu ja kasutamisvõimalused tagavad kanepi tarvitamise võimaluse soovi korral ülilihtsalt. Sageli
annaabi.ee 
