kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kiviehitisest RIIKIDE TEKKIMINE Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põlluharimine on olnud võimalik ainult Niiluse orus . Niiluse igaastaste üleujutuste ajal hakati vett koguma hoidlatesse ja hiljem suunati kanalite abil vesi sealt edasi põldudele , et suurendada saagikust . Tammide ja kanalite ehitamine vajas keskset juhtimist ja soodustaski riikide teket . Esialgu kujunes välja 40 noomi , mis IV aastatuhende lõpus eKr. liitusid Alam- Egiptuseks ja Ülem-Egiptuseks . Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia . EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunst arenes üsna omaette . Küll aga hieroglüüfkirja loomisele aitas arvatavasti kaasa sumerite kiilkiri . Seetõttu olid Egiptuses traditsioonid väga tugevad ja kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid .
mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähis ida religioonid kreeka religiooni. - kõrval kiht (atstrad) - 3 kiht. Kihtide vahel on tugevad seosed, ei saa kindlalt eristada. Kreeka religioonist teeb just selle eriliseks selline loominguline kombinatsioon nendest. Vana- kreeka tsivilisatsioon: 1.pronki aeg - kreeka-mükeene ajajärk - kreeka-mükeene religioon. 2 aastatuhende lõpuni 2.klassikaline kreeka tsivilisatsioon - linnriigid - kõrgaeg 5-4 saj .ekr. langes maketoonia alla. 3.hellenismi periood Kreeka tsivilisatsioon oli losside keskne. Ka kultuse keskne. Kreeka saartel eraldiseisvaid templeid ei olnud. Ei olnud ka suuri kultuskujusid, mis teistele on iseloomulikud. qainult väikseid on leitud. Loss moodustas omaette rituaalse kompleksi. Olid standartiseeritud mõõtmetega. Standatidel olid omaette rituaalsed tähendused.
Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut majandusotstarvet: viljakuivatamine ja- peksmine, loomade hoidmine (seal valmistati ka enamus talu tarbevarast). Taluõuel asus kindlasti kooguga kaev. Talu ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks, lisaks sellele kuulus talule ka mets. Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhendel üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, mille II aastatuhende algul seos maaharime arenguga lisandus rehealune. 17.sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19.sajandik olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Rehetoal oli 3 ust- rehealusesse, kambrisse ja esiküljel õue viiv uks. Vahel viimane puudus ja rehetuppa käidi läbi rehealuse. Uksed tehti madalad, et soe kaotsi ei läheks. Lõuna-Eestis oli
Selge on see, et omandi kujunemine on väga pikk protsess olnud. Maareform eeldab maaomandisuhete olemasolu ühiskonnas ning maaomandi piirtlemist. Reform on ajutilise iseloomuga ja ajaliselt piirtlev ühiskonnas. Kui nüüd alustada Eesti ajaloos muinasajast, siis arvatakse, et muinasajal kuulus maa kogukondlikusse kasutusse maa oli kogukonna oma. Kui tegu külalise asustusviisiga (esimese aastatuhende keskel), siis oli kinnistunud juba põllumaa, sellised ribaviisilised, talude juurde (NB! Just talude juurde, mitte inimeste juurde talusid pärandati edasi). Mis iseloomustab siis muinasaegset maakasutust? Maaomand, ka kogukondade vahel, ei olnud kindlalt piiritletud. Metsavöönd oli kahe kogukonna maa piiritleja seda nimetatakse vööndipiirideks. 13-14.sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama
tasand. Budistid- mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha Gautama elas 6 saj. eKr. Algne budism oli ateistlik. Mahajaana-budismis austatakse jumalana Buddhat, samuti muid jumalusi ja bodisattvasid. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduism tekkis 1. aastatuhende keskel eKr brahmanismi (Preestritekeskne ohverdamisreligioon) reformimise tulemusena. Hinduism on etniline religioon tuhandete jumalustega ja tal puudub rajaja. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt
1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetusel. · Peamine elatusala - põlluharimine (Niiluse korrapärased üleujutused). · Kirja kasutuselevõtt - hieroglüüfid · Metallide kasutuselevõtt - algselt vask, hiljem ka raud · U 3000 aastat eKr tekib riiklus (Menes ühendas) · Sotsiaalne kihistumine - valitsejad ja töölised Ajalugu Page 2 Usk ja kultuur 9. september 2009. a. 10:48 4. ja 3. aastatuhande vahetusel võeti kasutusele hieroglüüfkiri
Karjakasvatus Sahhaara alal on alguse saanud aga umbes 9 aastatuhandest eKr, mille kohta arvatakse, et see võib olla iseseisvalt arenenud. Põlluharimine algab alates 5 aastatuhandest Egiptuse läheduses Lõuna- Sahhaara idaosas (Kush, Aksum). Hiljemalt 3 aastatuhendel hakatakse troopilistel aladel viljelema troopilisi taimi, mis on ilmselt algupärase päritoluga. Metallide kasutamine sai ilmselt alguse Tsaadi järve piirkonnas umbes 1 aastatuhende esimestel sajanditel eKr, taas on küsimus, kas tehnoloogia leiutamine on kohalik või välismõjutustega. Lõunapoolses Niiluse alal oli küllalt tugev kohapealne rauatöötlustraditsioon. Rauatöötlusvõtted võisid liikuda mitte ainult põhjast lõunasse vaid ka lõunast põhja, st Kushi alalt Egiptusesse. Etniliselt on Aafrika väga killustunud, kuid väga suur grupp on bantu keeli kõnelevaid hõime.
annaabi.ee 
