-1.jaanuarist kuni 31.detsembrini või kuni karjast väljaminekuni lüpstud toodang. - Eluajatoodang- lehma piimatoodang alates 1.laktatsiooni esimesest päevast kuni kontrollperioodi lõpuni ( karjas olevatel loomadel) või karjast praakimise päevani. - elupäevatoodang- alates sündimise päevast - karjade võrdlemiseks tuuakse välja keskmise piimatoodang lehma kohta aastas. - see saadakse aasta kogutoodangu jagamisel aasatelhmade arvuga - aastalehmade arv = lehmade söötmisepäevade summa: 365 arvesuslik lehmade arv - söötmispäev on karjas olemise päev - keskmine piimatoodang lehma kohta- kogupiimatoodang aastas jagatud aastalehmade arvuga. Piimajõudlust mõjutavad tegurid - lemast tulenevad tegurid- 30% - keskonna tegurid- 70% - lehmadest tulenevad tegurid on kindlaks määratud vanematelt saadud geenidega.Geenidega määratakse väga palju erinevaid omadusi, milledel on ka erinev päritavus.
paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime – eesti holstein. 2013. aastal oli 71 716 eesti holsteini aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustas 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 9 EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist.
Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK) Kohaliku karja ristamisel angli ja taani punase tõuga. Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust. Levinud Lõuna-Eestis ja saartel. Moodustab 20% aastalehmade üldarvust. Aastalehma keskmine piimatoodang 7820 kg, piima
väljavõttelisele piimatoodangu arvestamisele. Piimatoodangu määramist teatud ajavahemiku järel nimetatakse kontroll-lüpsiks. See võib toimuda kas 4, 3, 2 või 1 kord kuus olenevalt sellest, kui täpselt soovitakse piimatoodangut määrata. Meie vabariigis on kehtestatud ühekordne kontroll-lüps kuus. Karja piimatootmise majanduslikuks näitajaks on aastalehma keskmine toodang. Selle leidmiseks on vaja arvutada keskmine aastalehmade arv ettevõttes: Keskmine aastalehmade arv = kogu karja söötmispäevade arv aastas / 365 (liigaastal 366), aastalehma keskmine piimatoodang = majandis toodetud piimatoodang aastas/ aastalehmade arv. LIHAJÕUDLUS Liha sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mistõttu seda peetakse täisväärtuslikuks toiduaineks. Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, toitumusest ja liha keemilisest koostisest. Liha kalorsus sõltub kuivaine- ja rasvasisaldusest. Inimtoidu
4) 305-päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest kuni 305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01...31.12) jooksul karjas olnud lehmade kontrollaasta piimatoodangud. Saadud summa jagatakse aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, väljaarvatud karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. Piimajõudlusnäitajate arvutamine
4) 305-päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest kuni 305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01... 31.12) jooksul karjas olnud lehmade kontrollaasta piimatoodangud. Saadud summa jagatakse aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, väljaarvatud karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. Piimajõudlusnäitajate arvutamine
305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01...31.12) jooksul karjas olnud lehmade kontrollaasta piimatoodangud. Saadud summa jagatakse aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, väljaarvatud karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. 39
annaabi.ee 
