Laulumäng sündis inglise ballaadi ja koomilise ooperi eeskujul.käisid ringi rändtrupid.(ümber Euroopa)Saksammaal jäi see lihtzanrile .Austrias oli selle zanri fänniks keiser Joseph-2, kes palgas kõrgelt harituid lauljaid.Tänu J-2 singelspieli armastusele , saavutas singelspiel kõrge taseme,mis väljendus eriti Mozardi loomingus. 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria't dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper ''Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul
....................................... .................... 20..... 18 sajandil tekkis tõsise ooperi kõrvale ka koomiline rahvaooper. See oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Sisu oli tavaliselt rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Hakkas toimuma tõsise ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai saksa helilooja Christoph Willibald Gluck. Christoph Willibald Gluck sündis 02.juulil 1714 Lõuna-Saksamaal Erasbachis ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W.Gluck oli metsniku poeg. Kasvas üles keset Tsehhia loodust. Lapsepõlvest peale oli ta harjunud tööd tegema ja jäi kogu eluks lihtsaks ja sõltumatuks inimeseks
rändtruppidele. 18. Sajandi teisel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da-capo-aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck. Vormid/žanrid Muusikas asendusid baroki Klassitsisme ajastul tekkis palju
c) Singspiel- Ehk laulumäng. Sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati. Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus. 16. G. W. Gluck, ooperireform: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g „Orpheus ja Eurydike“, kus muusika pidi realistlikul kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama
Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda zanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id "Haaremirööv", "Teatridirektor" ja "Võluflööt". 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi:
Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda žanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id “Haaremirööv”, “Teatridirektor” ja “Võluflööt”. 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi:
18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng. Itaalias oli õhtut täitva ülesandega koomiline ooper esindatud juba 17. sajandil. Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Ooper Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna-Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks
Intermeedium ja commedia dell'arte olid klassikalise koomilise ooperi eelkäijaks. Mõlema tüüptegelaseks on rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumalalt targutav advokaat, vana doktor jt. Kuulsaim esindaja selles vallas on vast Giovanni Battista Pergolesi oma teosega "Teenijanna- käskijanna". · Uued suunad ooperis Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna- Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks
annaabi.ee 
