mõttelaadiga täiskasvanud teda ümbritsevad, sest algklassilapsele on omane vajadus 4 end kellegagi identifitseerida. See seisukoht on tuttav ka lastekirjandusest ning emakeelelugemikest, kus õigeid käitumismalle ja suhtumisi on sageli püütud sisendada otseste õpetussõnade või tegelastele antavate hinnangutega. Eestis on hetkel väga aktuaalne uute ideoloogiate ja maailmavaate kujundamine, s.o. uute kontekstide loomine (Aarelaid 1999), mille avaldumisvormideks on näiteks üleeuroopaliste ja kohati globaalsegi leviga identiteetide ja kultuuristandardite palavikuline omandamine ja seega uute kontekstide loomine sotsiokultuurilise praktika jaoks (Aarelaid 1999, 1352). Kooliõpikute üheks ülesandeks on aidata last orienteeruda uuenenud väärtuste maailmas. Laps võtab täiskasvanu või lemmikkangelase arvamusi ja käitumist täiesti tõsiselt. Kui puudub võimalus saada
veidi rohelust. Keset karmi põhjala loodust, jääd ja pakast on sealne rahvas arendanud omapärase primitiivse kultuuri elatudes erinevate loomade jahist ja kalastamisest. Geograafiliselt ja etniliselt on Gröönimaa rahvas olnud seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. Tänapäeval kuulub saar Taani Kuningriigi alla, kuid pürgib pidevalt iseseisvuse poole. 6 Kasutatud kirjandus 1) Aader, L.; Aarelaid, H; Aarma, H et al. 1970. Ene II köide. Trükikoda ,,Oktoober", Tallinn 2) Kont, A.; Jauhiainen, J. 2003. Loodusgeograafia põhikoolile, III osa. Avita, Tallinn 3) Tammekann, A.; Kant, E. 1931. Maailma maad ja rahvad, I köide. K. Mattiesen'i trükikoda o/ü, Tartu 4) Gröönima ekspeditsioon 2008. Gröönimaast üldiselt. http://www.polaarseiklus.com/index.php? option=com_content&task=blogcategory&id=20&Itemid=62 [2008, detsember 7] 5) Tiks, O
vaimset ja materiaalset traditsioonidest kantud loometegevust, mis on seotud pärimuskultuuri edasiandmisega. Rahvuskultuur on kultuuri vorm, kus kultuurilised sümbolid on tihedalt seotud just konkreetse paiga ja selle asukatega, kus praktiliselt puuduvad ümbritseva suhtes autonoomsed, sõltumatud sümbolid. Esimesed, kes hakkasid meie kultuuriruumis selle vastus huvi näitama, olid juba eespool mainitud estofiilid. Aarelaid (1998) on rahvakultuurina käsitlenud kultuurivorme, mis pole seotud professionaalse (elukutselise, ametialase) tegevusega ega ole elatusvahendiks, vaid millega inimesed tegelevad oma vabast ajast ja vabast tahtest. 2.1 Rahvuskultuuri ärkasmisaja järgne areng Ärkamisajal sai alguse traditsionaalse külaühiskonna lagunemine. Samuti vähenesid oluliselt sakslaste osatähtsus kultuurpoliitilikas. 1905.--1907. a aset leidnud sündmused,
· lõpetas Cambridges romaani filoloogia · hakkas õpetama hispaania keelt · Ain Kaalep oli tema õpilane, hispaania luule vahendaja · Hone õpetas ka muusikaajalugu · tundis huvi idamaade vastu Ain Kaalep · tõlkis katkendeid ,,Laul minu Cidist" · tõlkis ,,Sevilla tähe" · hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele · ,,Kaneelist torn" · Valimik Garcia Lorca luulest · ,,Mu kätes on tuli" 1970 aastad · saabus Ricardo Mateo · Aarelaid õpetas hispi Tallinnas · 3 Hone'i õpilast koostasid Hisp-Eesti sõnaraamatu (ka Talvet) · 80.ndad samas vaimus Ivar Ivask · Loomingu Raamatukogu andis välja kirjandust · Books Abroad, sai selle peatoimetajaks · Jorge Guillén paelus Ivaskit, oli vaimseks isaks · Octavio Paz Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle · suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid 1990 (IV) · 1992-3 loodi hispaania fil
perioodidele määratlevaid atribuute ja võimalikke muutumispõhjuseid (Postlewait 1988). Ka eesti ajaloolased (nt. Enn Tarvel, Lauri Vahtre) on osutanud vajadusele eristada Nõukogude Eesti puhul teatud all-perioode, mis üldises plaanis jagunevad stalinismi ajaks, sulaperioodiks (nn. lootuse ajaks) ja sotsialismi stabiliseerumiseks (sh. stagnatsiooniks) – kuni sotsialismi lagunemiseni, „perestroikani”; kultuuriuurija Aili Aarelaid on omakorda lähtunud mentaliteediloolisest printsiibist ja vaadelnud sõjajärgset aega erineva dominandiga kümnendite kaupa: 1940.–1970. aastad kui vastavalt ellujäämiskunsti omandamise, kahepaiksuse sünni, kommunismitondi kodustamise ja elevandiluutorni ehitamise kümnendid (Annuk 2003: 17–18). Kultuuriuurimuses on nõukogude aja käsitlemise puhul rõhutatud kahte aspekti:
- vaimne vabanemine: 1987-1991 Taagepera „The Baltic States. Years of Independence 1940-1990“: lähtub samast loogikast, mis eelnevgi - Nõukogude okupatsioon: a. genotsiidiaastad, 1945-1953 b. lootuseaastad, 1954-1968 c. lämmatamisaastad, 1968-1980 - Ajalugu läheb liikvele: a. valestart, 1980-1981 b. stagnatsiooni haripunkt, 1982-1986 c. fosforiidikevad ja Hirvepark, 1987 Aarelaid: Mentalideetilooline vaatavinkel - 1940. aastad: ellujäämise kunst - 1950. aastad: kahepaiksuse sünd - 1960. aastad: kommunismitondi kodustamine - 1970. aastad: elevandiluutorni ehitamine Lähiajaloo piirid Keeruline mingeid kindlaid piire tõmmata. Paremal juhul saab seda poliitlise ajaloo dateerimisel kasutada (nn baaside lepingu allkirjastamisega 28. dets 1939 või et täisokupatsioon algas 17. juunil 1940).
annaabi.ee 
