vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade Vöi tööriistade peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sòjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus. Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad Linnuste rajamineja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest
Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid: Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid, esines ka kullatud ja kullast esemeid väärismetalli on leitud enamasti põllumaadelt ning kalmetest arvatakse et väärmsmetall maeti maha sõjaohu korral , vahel ka ohverdamisel arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus palju on leitud ja odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu Rahutud ajad:
kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sõjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus. Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest
Ringvall-linnused 8-10 m kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Lääne-Eesti ja Saaremaa Kalevi-poja säng Meenutab suurt kõrgete otsetega voodit, mis 2-lt poolt Lõuna-Eesti kaitstud kas nõlvade, vallide või kraavidega. 2. Leidke seoseid aardeleidude ja linnuste ehitamise vahel. Kuna linnuste kaevamistel ja arheoloogilistel uurimistel on sealt leitud väga palju erinvaid aardeleide, siis see kõneleb inimeste rikkusest. Mida rohkem ning kallemaid aardeid, seda rikkamad linnused. 3. Mida võime ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal ? Inimesed hakkasid elama külades, kus olid mitmed talud lähestikus ning nende vahel jagati põllumaad võrdselt soodsa ja viletsa vahel. 4. Kas teie arvates oli kujunemas vaadeldaval perioodil ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. Jah, oli
Rauaajal hakati valmistama rauast tööriistu, mis olid tugevamad kui pronksist tööriistad ja ka paremini töödeldavamad. Kuna keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud, valmistati tööriistade kõrval ka relvi(kirveid, odasid jne). Muinasaja lõpuks hakati valmistama kvaliteetseid rauast odaotsi, mis olid ilustatud hõbedaga ja ka ornamenteeritud mõõgapidemeid, mõõgateramikke. Kahest viimasest perioodist on leitud palju aardeleide, mis olid ohverdatud, peidetud maasse või lisatud matmisel hauapanusteks. Muinasaja jooksul, leidis aset ka matmiskommete areng. Kui kammkeraamika ajastul sängitati surnud asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, siis juba 1000 aastat hiljem, nöörkeraamika ajastul rajati kalmistuid asulast väljapoole kõrgematele küngastele ja surnud sängitati maasse kaevatud hauda külili kägarasendis, sageli üks või mõlemad käed peaall
mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest. Muutus põllusüsteem, tuntuks said esimesed ribapõllud. Ka keskmisel rauaajal kasutati mitmeid erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uued kujutasid aga kivivaresid. Kagu- Eesti idaosas levisid hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt vähese panusega. Keskmisest rauaajast tuntakse ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peiteleide.( pronksi kõrval ka hõbeaarded). Arvatakse et väärismetallid maeti maha sõjaohu korral. Keskmine rauaaeg oli rahutu aeg. Sidemed ülemeremaadega olid elavnenud, aga oli ka sõjakaid suhteid. Viikingiajal (aastail 800-1050) tihenesid suhted Skandinaaviaga veelgi. Nõnda jõudis siia nii araablaste hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepitsetud relvi. Skandinaavia saagad kõnelevad ühtlasi viikingite sõjakäikudest Eestisse, seda
väga otseselt puudutas, oli Vana-Vene riigi rajamine 862. aasta paiku. Vana-Vene riik rajati nn tsuudide aladele. Tsuudideks on nimetatud läänemeresoomlasi, ka eestlasi. Moodustasid enamiku Vana-Vene riigi elanikkonnast. Pildil ruunikivi, mille tekst räägib viikingist kuningapojast, kes hukkus Virumaal (Rootsist pärit kivi). 1030-1061 nurjati venelaste vallutamiskatse, sest eestlased olid väga organiseeritud tegutsemisega. Leitud on palju aardeleide, mis ilmselt on sõjakäikude ajal peidetud varandus, ohverdused jumalatele või surnuga maetud kaasavarad. Rauaaja lõpus hakkas levima ka kolmeväljasüsteem - Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Muinasusund - Eestlaste hulgas valitsenud usk, ehk paganlus. Vägi Loodususundis kõike täitev, suutev ja ergastav ebaisikuline jõud või energia. Jumalausundites on jumalate võimeks.
Sageli värvati neid ka palgasõdurite salkadesse. Läänemeremaade tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti ps Hedeby, Rootsis Mälareni järvel Birka ja Helgön, Sigtuna. 3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes. Erinevalt Lääne-Euroopast puudusid Skandinaavias hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ning ka Suur rahvasterändamine ei paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi. Palju on aardeleide, eriti kulda. Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Viikingilaevad olid lahtised merepaadid. Lainete eest kaitsesid kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli ka mast nelinurkse purjega, kuid laeva sai edasi viia ka sõudes. Orienteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik.
Linnus tähendas seda, et künka tippu ehitati palkidest tara, mis piiras seda ala ja seespool olid hooned. Mõeldud varju minemiseks, mitte koguaeg elamiseks. Enamikes piirkondades oli tara ehitatud puidust. Lääne-Eestis pole künkaid, kasutati ehitamise juures paekivi, sellest laoti vallid tasasele pinnale, mingit mörti vahele ei pandud. 5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast
annaabi.ee 
