ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järg...
alumiiniumisulatus ja nimetatud riigid just sellega tegelevad ja väljaveetav toodang on alumiinium. Miks ei veeta välja odavat elektrienergiat?) Veetakse kaudselt välja ehk eksporditakse tööstustoodetena. Ning välja veetakse alumiiniumi, mitte odavat elektrienergiat kuna siis poleks kasum suur ning väljavedu oleks mõtetu. 14. Miks energiarikaste jõgedega Aafrika riigid ei kasuta hüdroenergiat? Sest hüdroelektrijaama ehitamine on väga kulukas ning Aafrikal pole selleks resursse. Kardetakse et mõju ökosüsteemile oleks laastav. 15. Kus paiknevad Euroopa peamised hüdroenergia tootmise piirkonnad? Hiinas, Kanadas, Brasiilias, USAs ja Norras 16. Miks ei tasu Eestisse rajada hüdroelektrijaamu? Meie jõed pole suure vee laenguga, vaid sõltuvad paljudest teistest jõgedest ning kui hüdroelektrijaama ehitamine niivõrd kallis on, pole motet nii suurt riski võtta kuna see ei pruugi end ära tasuda. 17
toidukaupu . Must Saharast Mustale Valdavalt Süundimus on Põllumajandusega Väga tähtis on Väga halvas Mustal Aafrika all, 40 Aafrikale on loodusus kõrge j ei ole väga teemanti olukorras, aafrikal on riiki. iseloomulik undid ja arahvaarv võimalik tegekeda, tööstus. algelised. väga väike oluliste protesta kasvab kuna sealsed alad Areng perspektiiv maavarade ntlus. pidevalt ja on suhteliselt puudub. majandusli suhteline kiirelt, kuivad
Algab Draakonimägedest. Ülemjooksul voolab lõunasse. Keskjooksul voolab loogeldes valdavalt läände. Augrabiese joast langenud, voolab sügavas kuristikus. Suubub Atlandi ookeani. Pikkus 1860 km. Shire - (inglise, alamjooksul portugalikeelsena Chire) Lähtub Njassa järvest. Voolab lõunasse. Ülemjooksul on tasandikujõgi. Keskjooksul moodustab kärestikke, alamjooksul laskub tasandikule. Suubub vasakult Zambezisse. Majandus: Mustal Aafrikal on väga väike perspektiiv majanduslikuks arenguks, sest on poliitiliselt killustatud. Rahvusvaheline kostöö, mis oleks oluline siinsete probleemid lahendamisel ei edene, sest: a. Mitmed riigid on all pool vaesuse piiri, mis mitte ainult ei soodusta ühistööd, mille alusel võiks toimuda majanduslik areng, vaid kutsuvad esile lokaalseid konflikte ressurside, eriti vee pärast. b. Tööstuse, sotsiaal- ja poliitilise arengu aeglane käik ei võimalda suuremale osale
Kasvatatakse riisi, palmiõli, tubakat, maisi, puuvilla. Mitmesuguseid hirsse kasvatatakse nende põuakindluse pärast just kuivavõitu aladel. Mullad on väheviljakad ning harides kaotavad viljakuse. Tööstus Väga tähtis on teemantitööstus. Transpordisüsteemid Väga halvas olukorras, algelised. Areng puudub. Panus maailma- Mustal Aafrikal on väga väike perspektiiv majanduslikuks arenguks, sest ta on poliitiliselt killustatud. Kuna maavarad hakkavad otsa lõppema, majandusse siis ei saa kõik riigid ka selle pealt tulu teenida (Mõned üksikud teenivad). Panus maailmamajandusse on väike ning see väheneb veelgi. Peamiselt eksporditakse sealt vähemolulisi maavarasid ja põllumajandussaadusi, millest muu maailm võiks vajaduse korral suhteliselt
kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete. Beck mainis, et globaliseerumise mõjul muutub kapital eriti liikuvaks ja see pidi põhjustama kriisi riigi eelarves. Kapital võis muutuda küll mobiilsemaks, kuid kapital liikus üldjoontes vaid riikides, sest see polnud muutunud globaalsemaks. Näiteks USA omab 48.5% kogu maailma aktsiaturust ja vastu sellele on Ladina-Ameerikal, Aasial, mitte nii arenenud Euroopal ning Lähis-Ida riikidel ja Aafrikal vaid 10.5% kogu turust. 21
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud
annaabi.ee 
