() IP ( Windows + R, cmd ipconfig). 3. Muutke ruuteri turvaseadeid. 3.1 Ühendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (võrgu skeem joonisel 2.) . 3.2 Keelake ligipääs kahele enda poolt vabalt valitud veebiaadressile. 1) ( 192.168.1.1) Firewall. 2) URL Filter. URL Filter Options Enable. Deny Filtered URLs (.. ) Allow Filtered URLs ( ). 3) Deny Filtered URLs. 2 (-), . Apply. . 3.3 Lubage ligipääs keelatud aadressitele ühele "priviligeeritud" arvutile sisevõrgus. 1) PC Privileges. 2) Enable Privileges PCs access authorized services only. All PCs, Bypass URL Filter Bypass Content Filter. Apply. . New. IP address , ( ). Bypass URL Filter Select authorized services. Apply. . 4. Häälestage ruuter nii, et välisvõrgust näeks sisevõrgus olevalt veebiserverit. 4.1 Ühendage arvutid ja ruuter nii, et üks arvuti on WAN pordis. (võrgu skeem on joonisel 3.)
192.168.0.1 Primary DNS Address oli 2015. aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 7: Nüüd võime ühendada ruuteri WAN pordi switch’iga. Katsetame võrguühenduse olemasolu. Kui kõik töötab, on aeg ülesanne õppejõule esitada. 3 Muutke ruuteri turvaseadeid. 3.1 Ühendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (võrgu skeem joonisel 2.) 3.2 Keelake ligipääs kahele enda poolt vabalt valitud veebiaadressile. 3.3 Lubage ligipääs keelatud aadressitele ühele “priviligeeritud” arvutile sisevõrgus. Tarvikud: vt eelmist ülesannet. Samm 1: Selle ülesande puhul seadistame ruuteri tulemüüri. Seega avame 3COM liideselt Firewall vaate. URL Filter tab’i alt sisestame kolm võtmesõna (nt delfi, neti, ttu). Nüüd on kõigil kohaliku võrgu arvutitel keelatud sellist võtmesõna sisaldavatele veebilehtedele ligipääsemine. Testime igaks juhuks. Samm 2: „Privileegidega“ arvuti määramiseks avame mõistagi PC Privileges vaate
ja vahel on vajalik ka ruuteri juhe tagant tmmata ja tagasi panna ca 10 sec'i prast. Vib vajalik olla ka teistes punktides. 3. Muutke ruuteri turvaseadeid. 3.1 hendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (Eelmisest punktist juba paigas) 3.2 Keelake ligips kahele enda poolt vabalt valitud veebiaadressile. Vasakust menst Firewall>URL Filter>Deny List ( Vib olla ka Enable, mnedel ruuteritel vike erinevus) Kirjutage 2 URL tunnus sna niteks ttu ja google. Apply. 3.3 Lubage ligips keelatud aadressitele hele "priviligeeritud" arvutile sisevrgus. Samas mens on nupp PC Privileges>PCs access authorised services only>New Avanenud aknas sisestage he teie ksutuses oleva arvuti IP ( sisestatud punktis 2.2) Linnukesed panna kigele kuni reani Block or Allow other services. 4. Hlestage ruuter nii, et vlisvrgust neks sisevrgus olevalt veebiserverilt. 4.1 hendage arvutid ja ruuter nii, et ks arvuti on WAN pordis. (pange IP'd enne paika,
Igal pakil on vastavuses kaust, kus asuvad klasside lähtekoodid. Et klass pakki lisada, tuleb pakk klassikoodis esimeses reas deklareerida. package _; Kui pakk jäi deklareerimata ja seega puudub, siis loetakse, et klass asub pakis default. Sissepandud pakkidel on liitnimed, kus nimed eraldatakse punktiga. Et pakkide nimed ei korduks Javas on kasutusel metoodika, mis garanteerib nimede unikaalsuse -- pakkidele antakse nimed, mis vastavad domeenide WWW-aadressitele, kuid kirjutatud vastupidises järjekorras. Näiteks, web.vk.edu.ee ee.edu.vk.web.username Kui klassi defineerimisel puudub piiritleja public, siis juurdepääs klassile on lubatud ainult nendest klassidest, mis on antud klassiga ühes pakis -- pakipõhine juurdepääs. Failis laiendiga .java võib olla ainult üks klass üldjuurdepääsuga, e avalik klass (public) ja suvaline arv klasse pakipõhise juurdepääsuga.
· Üle 40% nn õngitsemissaitidest on loodud valmisprogrammidega (WebAttacker, MPack) · Organiseeritud küberkuritegelikel gruppidel on olemas kindel tööjaotus ja seda ei rikuta pahavara kirjutaja ei levita seda ise · Anti-spam-teemalise lehekülje andmetel saadeti 2007. aasta kolmandas veerandis välja 296 miljardit soovimatut elektronkirja · Üks Vene firma pakub teenust, mille raames saadetakse ükskõik millistele aadressitele soovimatuid elektronkirju. Teenuse hind 3400 rublat. (7) 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid Arvutiviirused - Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise korral karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (9) Piraatluse legaaldefinitsioon - Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose looja, tema õiguste valdaja või
tõstetakse siinile. Kui aga segmendi numbrid ei kattu, pöördub protsessor põhimälu poole. b). Assotsiatiivne peidikmälu Assotsiatiivse peidikmälu puhul toimub vaste otsimine peidikmälust sisuliselt temale vastava põhimälu aadressi järgi. Samuti võib peidikmälu mistahes positsioonis sisalduda mistahes mälusõna. Assotsiatiivne tehnoloogia on väga efektiivne, kuna ta ei piira vahemälusse salvestamise võimalusi ent tänu tema pikkadele aadressitele ning kõrgele hinnale on ta utoopiline lahendus. Miinusena lisandub ka tema oskamatus oma sisu asendada: selleks on erinevaid strateegiaid nagu LRU, LFU, FIFO jne. c). Kogumassotsiatiivne peidikmälu Kogumassotsiatiivne vahemälu on sisuliselt kompromiss assotsiatiivse ning otsevastavusega peidikmälu vahel selles kasutatakse elemente mõlemast tehnoloogiast. Samuti on ta nendest reaalselt laialdaselt kasutatuim. 19. Pooljuhtmälud[2]
Vaja on kindlat võrguaadressi, mis on üle kõikide võrkude unikaalne. Sisuliselt igal kihil on oma aadressid. IP-aadress see on unikaalne üle kõikide võrkude ja selle järgi leitakse üles arvuti, kuhu kindlad andmed on mõeldud saata. Lühidalt öeldes iga kihi peal pannakse eelnevale n-ö ümbrik ümber ja uued aadressid peale. Nii toimub igal kihil. Teises otsas võetakse järjest igal kihil ümbrikuid ära ning tänu olemasolevatele aadressitele saab soovitud kohta paketid edasi saata. 5. OSI mudel See on avatud süsteemide kokkuühendamise reeglistik. See on rohkem teoreetiline raammudel, mis on enamasti võrdlemiseks mõeldud ja sinna sisse on kirjutatud, mida kõike üldse on võimalik võrkude maailmas teha. See on de jure standard. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht see pakub rakendusega seotud teenust (e-maili edastus, internetis surfamine jne)