(2p.) Selleks,et maksusüsteemi muuta, oli vaja kokku kutsuda kõigi seisuste esinduskogu ehk generaalstaadid. 4. Millal (kuupäev ja aasta) ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? (2p.) 1787. aastal,generaalstaadi kogunemisega. 5. Nimeta kuus Asutava Kogu poolt ellu viidud reformi. (6p.) 5. seati sisse võimude lahusus. 6. tehti kirikureform. 7. kaotati aadliseisus ja keelati aadlitiitlite kasutamine. 8. kõik kodanikud hakkasid maksma makse vastavalt oma jõukusele. 9. hakati soosima vaba turgu ja vabakaubandust. 10. tehti haldusreform. 6. Milleks kasutati giljotiini? (1p.) Inimeste hukkamiseks. 7. Too välja kolm vasakpoolsete ja parempoolsete erinevust. (3p.) Vasakpoolsed 11. Äärmuslikud vaated. 12. Vabariigi toetajad. 13. Kuninga vihkajad. Parempoolsed 14. Mõõdukad vaated. 15
• Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus
juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine
aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist. Minu arvates see lihtsustas rahva olukorda paljuski, sest võrdustati kõigi seisuste vahel maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. Talupojad vabastati teotöödest ning kaotati ka kirikukümnised. Mitmed ümberkorraldused puudutasid ka kirikut ja vaimulikkonda, eelkõige sellepärast, et kiriku maad võõrandati ning pandi oksjonile. 1790.aastal kaotati aga aadliseisus,mille käigus keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamist. Need ümberkorraldused kergendasid kõigi elu paljuski, terve Prantsusmaa rahvas oli võrdne, neil olid kõigil võrdsed võimalused ja õigused. Nende elu oli tänu Bastille kindluse vallutamisele ja kuningavõimu nõrgenemisele muutunud nende jaoks sobilikuks ja paremaks, kui ta oli seda enne. Prantsuse riigi jaoks võib kõige suurimaks ümberkorralduseks pidada 1791.aasta augustis Asutatavas Kogus vastu võetud põhiseadus. Tänu sellele põhiseadusele sai
kirikukümnis 1789 "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vanadusele. 1790 Kaotati aadliseisus ning keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamine. 1791 (august) Uus põhiseadus piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe. Kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti Prantsusmaa senist haldusjaotust. 1
inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 1791 liberaalne revolutsioon Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas: Kõigi inimeste võrdsete õiguste deklareerimine, Kõigi maksustamine, Kõigi õigus asuda riigiteenistusse , Kiriku maade riigistamine ja müük, Vaimulike lojaalsusvanne, palk riigilt, Aadlitiitlite kaotamine, Talupojad lõpetasid teotöö, 1791. a põhiseaduse kehtestamine - absoluutsest monarhiast konstitutsiooniliseks Kuningas Seadusandlik Kogu Valitavad kohtunikud 22. Septemril 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Suur Prantsuse revolutsioon: lõpp ja tulemused. Põhjused Revolutsiooni läbikukkumise oht Siseprobleemid. Rojalistide mässud Vandee's jm. Talupoegade rahutused. Majanduslik kaos. Inflatsioon. Riigikassa tühi.
14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine
Nende maade tagatisel lasti käibeleriigivõlapaberid – assignaadid, mis varsti muutusid paberrahaks. Kirikumaad läksid oksjonil müügile. •Kehtivaks kuulutati ilmalikult sõlmitud, nn. kodanlik abielu. •Sünni ja surma registreerimine läks riigiametnike kätte. •Vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma eraldi vande uuele korrale (hiljem konstitutsioonikehtestamisel ka sellele).1790.a. kaotati aadliseisus – keelati aadlitiitlite ja –vappide kasutamine.Kaotati tollid ja 1791.a. ka tsunftid. 40. Euroopa õiguse peamised arengujooned 19. saj. 19. saj õiguse arengu peajooned A j a l o o l i n e ko o l ko n d - õ i g u s e ko h a n d a m i n e r a h v u s e i d e e g a , i g a r i i g i õ i g u s s ü s t e e m v a s t a b t e m a o l u d e l e j a ajaloolisele arengule.Õiguspositivism- tuletas “õiguse” kehtivast õigusest ja selle kõrval seadusandja tahtest, ei otsinud
annaabi.ee 
