kuninga Friedrik VI ja Vene tsaari Peeter I koosseisus, et hõivata Eesti ala Rootsi riigilt. Algas Põhjasõda, mis kestis aastatael 1700-1721. Selle tulemusena sai Rootsi Venemaa käest lüüa ning algas Vene aeg. Eesti jagune Eestimaa kubermanguks, mis hõlmas enese alla Põhja-Eesti neli maakonda ja Liivimaa kubermangus, kuhu kuulusid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, Venemaa kehtestas Eesti aladel Balti erikorra. Tähtsamaks muudatuseks oli aadlitel nende riigistatud mõisamaade tagasiandmine e. restitutsioon. 1762. aastal sai troonile Katariina II, kes viis läi olulisi muudatusi. Ta kaotas baltikumi privileegi ja lisandus Paldiski maakond. Muudeti ka maksukorraldust, laiendades pearahamaksu Venemaalt Liivi- ja Eestimaale, ning selle tulemusena hakkasid toimuma hingeloendused. Või öelda seda, et Eesti aladel oli 13-19 sajandi jooksul palju erinevaid valitsejaid,
osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires. 1866 Vallaseadus: kaob mõisniku võim vallakogukonna üle. Mõisted: Narva lahing 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri)
Mauride ülestõusu 1569. aastal Granadas lahendas oskuslik kuningas nad oma maalt välja saatmise ja teistesse provintsidesse hajutamisega. Veel oli Felipe II suhteliselt hea ka riigi majandamises. Vaatamata sellele, et Hispaanial oli tollal palju valdusi, oli riik hõreda asustusega, mistõttu makse laekus vähe. Sellest tulenevad raskused ületas Felipe II küll rahvale ebapopulaarselt, kuid pikas perspektiivis mõistlikult, tõstes makse ning seda eriti just aadlitel. Tänu sellele suutis ta oma võimsat sõjaväge ülal pidada vaid impeeriumi maksudelt kogutud resursside toel, mis tolleaegses Euroopas oli suhteliselt harukordne. Felipe II välispoliitikat iseloomustatakse kui katoliku kirglikkuse ja dünastilise omakasu kombinatsiooni. Kõikumatu vastureformatsiooni toetajana osales ta mitmetes Euroopa (usu)sõdades, millega ta riigi tasandilt tegelikult tegelema ei oleks pidanud. See oli
ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad. „Kuigi ükski neist kolmest pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele. Tollastes aadli- ja rüütliperedes oli populaarne tava anda lapsi kloostrisse, sest seal oli võimalus saada põhjalikud õpingud, mille pakkus ainult klooster. Munkade arvates oli noormeestel parem tegeleda palvetamisega kui relvaharjutustega, nendest tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid
lõikuse lõppu. Karnuudi assamblee võis seega toimuda iga viie aasta tagant viljakorjamise ajal. Ainult druiidil oli õigus võtta inimeselt tema sotsiaalne ja ka bioloogiline elu. 23. Arheoloogia andmed keltide matmiskommetest Hallstati ja La Téne ajal. Hallstat: hauapanusteks hobuserakmed, 4-rattalised vankrid. Varasemal Hallstatti perioodil levis põletusmatus, kuid hiljem ilmus laibamatus (võimalik, et ka kimmerlaste toimel). Aadlitel olid suured puidust hauakmbrid, lihtrahval lihtsad maahauad. Hauakambri kohale püstitati kääbas, mille suurus järgis surnu ühiskondlikku seisundit. Lihtelenaikkonna hauad rühmitusid aadlike haudade ümber nagu nende eluasemed linnuste ümber. Aadlik sai kaasa vankri ja relvad, kuld- ja hõbeehteid, palju nõusid ja sööki-jooki. Lihtinimene vaid ühe relva, sõle või muu lihtsa ehteasja, ühe nõu.
Järgmisena tuli võimule kardinal Jules Mazarin (1643-1661), kes oli tegelikult itaallane. Ta suutis ära võluda kuninga lese ja proovis ära kindlustada lesk-kuninganna poja, tulevase kuninga Louis XIV võimu. Mazarin püsis võimul oma surmani. Algas Prantsusmaa kõrgaadli poliitiline tasalülitamine (1653-...). Prantsuse kõrgaadlid, kellele ei meeldinud, et riiki valitsesid võõramaalased, alustasid mässu kuninga vastu. Tulemuseks oli see, et aadlitel enam ei olnud kindlustatud asumaid ja olulisemaid sisepoliitilisi mõjusid. Mazarini ajastul sõlmiti ka Vestfaali rahuleping, mille nimel Richelieu oli tööd teinud. 17saj keskpaiku algaski Euroopas ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal. 4) Päikesekuningas Louis XIV (1643/1661-1715) absoluutse monarhia tipp. Sisemine tugevus ja võimu tsentraliseerimine: ministrid on kuninga usaldusisikud, õukondlik
Iseseisvuse endisel kujul säilitas vaid tallinn. Pärnu ja tartu allutati kindralkuberneri järelvale alla. Narva seoti otse rootsi kesk võimuga. Õitsengu aeg. Väikelinnad läänistati tähtsatele aadli peredele (viljandi paide rakvere valga. ). Mõis nim elanikele nn ülemuse. Enamasti säilitasid linnad ja selle elanikud vabaduse. Kuid pidid nt viljandis käima mõisas teotööl. Uus töö Vene võim 19saj. Valitsus korraldus. Balti erikord- 1710a kui eesti linna kapituleerusid. Aadlitel olid omad privileegid jne. Ei muudetud seaduseid. Katariina 2 kaotas erikorra ja tuli asemele asehalduskord. Katariina 2 poolt kehtestatud 2 asehaldus kord ja tühistatud aadli privileegid. Taastatati paul 1. poolt peale keisrinna surma. Alustasid tööd vanad kohtuorganid, maanõunike koleegiumid, aadli martiklid jne. Uue nõudena lisandus 1796a negruti kohustus (25a). Algul nekruti püüdmisega hiljem liisu heitmisega. Koostati balti provitsiaal seadustik (1845-1864) mis
olulisuses. Mill arvustas Alexis De Tocqueville (1805-1859) "Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast" (1840) ning leidis, et Ameerikas on demokraatlik poliitiline kultuur, võim on detsentraliseeritud, kodanikud osalevad aktiivselt poliitikas, on haritud ja teadlikud poliitilistest küsimustest, kuid neil polnud midagi ega kedagi, kes või mis ühendaks inimest ühiskonnaga. Avalik arvamus oli seetõttu saanud selle aura ja autoriteedi, mis on Euroopas kuningatel, aadlitel, paavstidel, rahvuslikel müütidel. "Sellistes riikides muutub usk avalikku arvamusse religiooniks, mille prohvetiks on enamus." Tagajärg: kirjandus ei kujunda avalikku arvamust, vaid on sellest sõltuv. Patriotismi langus, inimesed tegelevad rohkem eraasjadega, hakkavad ärimeesteks, sest inimese võimalused poliitikat mõjutada on muutunud pea olematuteks. Poliitilise võrdsuse ideaal on USAs toonud kaasa: 1
annaabi.ee 
