5. juuni 1783. aasta ukaasiga moodustati endise nelja maakonna asemel viis maakonda. Paldiski linnale, milline rajati tänu soodsale asukohale Läänemere ääres, moodustati juurde ka maakond. Tallinna asehaldurkonna haldusjaotus kujunes järgmiselt: · Aadlimatriklid - olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestis) ja Württembergis aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Soomes ja Rootsis pidas aadlimatriklit rüütelkond, Eestis Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet, Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv siseministeriumis, Ungaris Ungari ministeerium Viinis. Venemaal pidasid aadlisuguvõsade nimekirju kubermangusemstvod. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. Linnu oli 18. sajandil ametlikult 12 tükki Kirjandus: 1
Kindralkubernerid juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja
saj.) 11. Millised ülesanded oli Rootsi ajal kindralkuberneril? Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 12. Milline võim oli Rootsi ajal rüütelkondadel? Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. 13. Mis oli reduktsioon? Selle tulemused riigile ja kohalikule mõisnikule? Reduktsioon on mõisate tagastamine riigile. See võeti ette, sest Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ja olukorrast
kiriku- ja kooliasjade eest. Kindralkuberneri juures tegutses nõuandva organina kohaliku rüütelkonna maanõunike kolleegium ja harilikult kohalikest aadlikest valitud asekuberner. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
korrashoiu ning avaliku korra eest. RÜÜTELKONNAD Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid iga rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes
annaabi.ee 
