aastal. Tema sarka tulid saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Looming Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges.Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Teosed · "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) · "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) · "Kaukaasia vang" · "Kasakad" · "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) · "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) · "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) · "Ülestõusmine"
“Praegu on heinaaeg,“ ütles isa, ”Võta reha ja tule mulle appi.” Kuid poeg ei viitsinud minna ja lausus: “Mina olen teadusi uurinud, olen kõik maakeelsed sõnad unus- tanud. Mis asi see reha on?” Vaevalt oli ta õue läinud, kui astus rehale peale ja sai selle varrega vopsu vastu otsaesist. Sedamaid meenus talle, mis asi reha on, ta haaras otsaesisest kinni ja kähvas: “Kes oli see loll, kes reha siia vedelema jättis!” Lev Tolstoi “Aabitsajutte” Kirjandus Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. TÜ Kirjastus. Kõneloome (lk 114-128, 131-151) Kõnetaju (lk 152-173, 177-178) Suhtlemine (lk 173-177, 205-220)
1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse 28. oktoobril 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Ta maetud Jasnaja Poljanasse. Looming: "Sõda ja rahu" "Anna Karenina" "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" Anton Tšehhov (29. jaanuar 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Badeni suurhertsogiriik) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst. Üüri,gümnaasiumiõpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid.
maailma. Tolstoi on sügavalt aus ja julge kirjanik. Ta astus üksi välja tsaari ja kiriku vastu, kartmata tagakiusamist ja ähvardusi. Hämmastav on ka Tolstoi inimlik tarkus ja tema püüdlused jõuda kõigi tõdedeni omaenda mõistusega. Teosed · "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) · "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) · "Kaukaasia vang" · "Kasakad" · "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) · "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) · "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) · "Ülestõusmine"
Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges. Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Teosed: "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) "Ülestõusmine" Fjodor Dostojevski (1821-1881) Päritolu: isa poolt põlisaadlik, kuid suguvõsa oli XVII saj vaesenud. Ema pool isa kaupmeheperekonnast ja ema karitlased. Perekonnast arstiprekond, isa karma ja sünge, ema hell Noorusaegsed muljed, mõjutusi: pansionis tekkis lugemiskirg. Endassesuletud eriti süvenes
aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". (vikipeedia 2009). Varasemale loomingule on iseloomulik romantismist lähtuv huvi kordumatu isikupära vastu. Teosed: · "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) · "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) · "Kaukaasia vang" (eesti keeles 1948) · "Kasakad" (eesti keeles 1948, 1969) · "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) · "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) · "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) · "Ülestõusmine" (eesti keeles 1904, 1951)(Vikipeedia 2009) Tolstoi loominguline õitseaeg algas 1860te aastate algul. ,,Kasakates" (1853-1863) kujutab Tolstoi realistlikult aadlike hingeelu, vastandab sellele looduslähedaste laste, talupoegade ja sõdurite oma. (EE 1996, lk 463) ,,Sõda ja rahu" sündmustik käsitleb Venemaa 1812
Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“. Ülesehitatud aastaaegade kaupa. Mida lood nendes raamatutes võiks lastele õpetada? L. Tolstoi „Aabitsajutte“ Alati võiks olukord olla halvem. Abi peab pakkuma. Tuleb olla arukas- nt hakk pildus kannu kive, et ta saaks juua. Iga heategu leiab tasu- kui oled hea, ollakse ka sinu vastu hea. (Lõvi vs hiir). Tuleb mõelda ka teistele nt Taat ja õunapuu. E. Niit „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ Vahel võid ennast ülehinnata. Jänesepoeg arvas, et ta ei karda ei karu ei hunti ega rebast, kuid tegelikult kartis ta juba ainuüksi väikest hiirekest. „Pille-Riini lood“
annaabi.ee 
