Polariseeritud valgus, saamine ja omadused Polariseeritud valgus eelistatud võnkumiste suunaga lained ristlainetuse sõltuvus võnketasandist Võnkesiht ja võnketasand polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. polarisatsiooni liigid: * lineaarne polarisatsioon; * ringpolarisatsioon; * elliptiline polarisatsioon. loomulik ehk polariseerimata valgus täielikult ehk lineaarselt polariseeritud valgus Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht osaliselt polariseeritud valgus polarisatsiooniaste P Valgust saab polariseerida mitmel viisil, kasutades kas neeldumist, peegeldumist või murdumist: * Brewsteri seadus * dikroism * kaksikmurdumine polarisatsioonifiltritega päikeseprillid 3D
Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Sellega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast.
Foucault pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all. Kuna Maa teeb tähtede suhtes täispöörde 23 tunni 56 minutiga, siis pöördub pendli võnkesiht igas tunnis 360° : 23.93 = 15°2'30'' ja täheööpäeva pärast on taastunud algolek. Seevastu ekvaatoril ei pöördu maapind pendli võnkesihi suhtes üldse. Üldiselt pöördub pendli võnkesiht laiuskraadil j ühe tunniga nurga a võrra, kusjuures a = 15°2'30'' sin(j). Pendel töötab seda paremini, mida pikem on pendli käik (suurem võnkeamplituud), sest siis suureneb pöördenurgale vastav nihe piki ringjoont. Pikema pendli käigu saamiseks peab pendel ise olema võimalikult pikk
vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet). Nitrotselluloosi polümeeri on kindlas suunas „rivistatud“ kristallid. Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti. Valguse polarisatsioon tähendab seda, et elektrivektor võngub kindlal polarisatsioonitasandil, ehk tal on oma levimissuund ja võnkesiht. Polariseeritud (prilliklaasi) pind laseb läbi vaid neid elektrivektoreid, mis asuvad samal polarisatsioonitasandil. Sellega saavutatakse efekt, et üks silm näeb ühte vaadet ning teine silm teist, neist ruumilise pildi moodustab juba meie aju, nagu tavaolukordadeski. Paraku oli tol ajal selle tehnoloogia kasutamine liialt kulukas ning paljud kinod ei suutnud seda endale võimaldada. Siiski tegi läbimurde 1952. aasta film „Bwanda Devil“, kuna ta oli
85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks. Lained 1 ja 2 interfereeruvad. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 86. Mis on lineaarselt polariseeritud valgus? Polarisatsioonitasand. Joonis. Vaatame ainult E (elektriväljatugevuse) vektorit. k on valguse liikumise suund. Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Lubatud võnkumiste tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks, mis on määratud vektoritega E ja k. 87. Mis on elliptiliselt polariseeritud valgus? Valem, selgitused. Elliptiliselt polariseeritud valgusega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast. P- polarisatsiooniaste. I- valguse intensiivsus. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Elliptiliselt polariseeritud valgus: 88. Malus' seaduse tuletus
85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks. Lained 1 ja 2 interfereeruvad. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 86. Mis on lineaarselt polariseeritud valgus? Polarisatsioonitasand. Joonis. Vaatame ainult E (elektriväljatugevuse) vektorit. k on valguse liikumise suund. Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Lubatud võnkumiste tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks, mis on määratud vektoritega E ja k. 87. Mis on elliptiliselt polariseeritud valgus? Valem, selgitused. Elliptiliselt polariseeritud valgusega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast. P- polarisatsiooniaste. I- valguse intensiivsus. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Elliptiliselt polariseeritud valgus: 88. Malus' seaduse tuletus
59. Focault' pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupäeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all. Kuna Maa teeb tähtede suhtes täispöörde 23 tunni 56 minutiga, siis pöördub pendli võnkesiht igas tunnis 360° : 23.93 = 15°2'30'' ja täheööpäeva pärast on taastunud algolek. Seevastu ekvaatoril ei pöördu maapind pendli võnkesihi suhtes üldse. Üldiselt pöördub pendli võnkesiht laiuskraadil j ühe tunniga nurga a võrra, kusjuures 42 a = 15°2'30'' sin(j). Pendel töötab seda paremini, mida pikem on pendli käik (suurem võnkeamplituud), sest siis suureneb
Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Lubatud võnkumiste tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks, mis on määratud vektoritega E ja k. Malus’ seaduse tuletus. Miks loodusliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuses kaks korda. E=E 0 cos α E2=E 20 cos 2 α I ∝ E2 I =I 0 cos α Loomuliku valguse läbiminekul polarisaatorist kahaneb
11 mitte ainult mehhaanilise energia ja siseenergia vastastikuseid muundumisi. Toome siinkohal mõningaid andmeid aine molekulaarstruktuuri kohta. Anorgaaniliste ainete molekulide läbimõõt on suurusjärgus 10-10 m =100 pm. Molekulid on pidevas kaootilises liikumises. Tahke aine korral tähendab see võnkumist kindla tasakaaluasendi ümber, kusjuures võnkesiht ja -amplituud muutuvad täiesti ettearvamatul viisil kaootiliselt. Vedelikes käituvad molekulid lühiajaliselt nagu tahkes aines, kuid vahetavad siis, jällegi juhuslikul hetkel ja juhuslikus suunas oma asukohta. Tahkes ja vedelas olekus on molekulid vastastikuses mõjustuses naabermolekulidega: tasakaaluasendis on nende molekulaarjõudude vektorsumma võrdne nulliga, naabrile lähenedes saab ülekaalu tõukejõud, kaugenedes aga tõmbejõud
ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polariseerimata ehk "loomulik" valgus. Väljavektor on laine liikumissuunaga ristuvas tasandis, eelissuund aga puudub (kõik suunad on võrdselt esindatud). Täielikult e. lineaarselt polariseeritud valgus. Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents ehk "külm valgus". Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on
ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polariseerimata ehk "loomulik" valgus. Väljavektor on laine liikumissuunaga ristuvas tasandis, eelissuund aga puudub (kõik suunad on võrdselt esindatud). Täielikult e. lineaarselt polariseeritud valgus. Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents ehk "külm valgus". Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on