................................................................................5 1.2 Hapnikusisaldus...............................................................................5 1.3 Hapnikuringe...................................................................................6 1.4 Hapniku Toksilisus..........................................................................6 1.5 Lahustunud Hapnik..........................................................................6 2.0 Mis On Vesinik?.....................................................................................7 2.1 Vesiniku Aatomi Suurust Iseloomustavad Näitajad...........................7 2.2 Koht Perioodilisussüsteemis..............................................................8 2.3 Esinemine Looduses..........................................................................8 2.4 Molekulaarne Vesinik........................................................................10 2
isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri
Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on
...............................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................10 Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 1 1 H tavaline vesinik (prootium), 2 H raske vesinik 1 (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda
Vesinik Koostas: Brenda · Avastaja, avastamisaeg, koht: Henry Cavendish, 1766, London, Suurbritannia · Aatomnumber: 1 · Aatommass: 1,00794 · Klassifikatsioon: selemendid · Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s1 · Elektronskeem: +1|1) · Elektronite arv: 1 · Neutronite arv: 0 · Prootonite arv: 1 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I · Kristalli struktuur: heksagonaalne · Põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. · Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutron) · Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit)
kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Koht perioodilisustabelis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav, sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30)
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse
Vesinikku tähistatakse tähisega H. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element üldse. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. LEIDUMINE JA SAAMINE Leidumine lihtainena: 1. maailmaruumis 2. atmosfääri ülemistes kihtides 3. nafta puuraukudes 4. vulkaanipursetel Leidumine liitainena: 1. vees 2. maagaasis 3. naftas 4. elusorganismides Saamine laboris: Metall + Hape Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2
Kõik kommentaarid