Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanakreeka Maalikunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Vanakreeka maalikunst
10.b
Sissejuhatus
Kreeklased hindasid oma 
maalikunsti väga kõrgelt
Ei ole säilinud arhailise ega 
klassikalise aja seina- ja 
tahvelmaale
Hellenistliku perioodi maalidest 
säilinud Roomaaegsed koopiad
Keraamika  ja vaasimaalid
Paremini tuntakse kreeklaste 
keraamikat ja sellele tehtud 
maalinguid-vaasimaale.
Tuntumad savinõud on:  amfora
hüdria ja kraate
Vaaside otstarve
Vaase ei kasutatud mitte lillede 
hoidmiseks, nagu tänapäeval 
vaid:
Õli säilitamiseks
Teravilja säilitamiseks
Suuri keraamilisi vaase 
mälestusmärkidena.
Tuntumad savinõud
Hüdria- kolme käepidemega 
veenõu
Tuntumad savinõud
Amfora- kahe sangaga  anum  
veini hoidmiseks
Tuntumad savinõud
Kraater - lai anum, milles  segati  
Vasakule Paremale
Vanakreeka Maalikunst #1 Vanakreeka Maalikunst #2 Vanakreeka Maalikunst #3 Vanakreeka Maalikunst #4 Vanakreeka Maalikunst #5 Vanakreeka Maalikunst #6 Vanakreeka Maalikunst #7 Vanakreeka Maalikunst #8 Vanakreeka Maalikunst #9 Vanakreeka Maalikunst #10 Vanakreeka Maalikunst #11 Vanakreeka Maalikunst #12 Vanakreeka Maalikunst #13 Vanakreeka Maalikunst #14 Vanakreeka Maalikunst #15 Vanakreeka Maalikunst #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Presentatsioon, sain hindeks 5

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vanakreeka maalikunst

Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid ­ vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste ku

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Kreeka vaasimaal

Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel

Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad olid kolme käepidemega veenõu

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Kunsti KT

KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS 1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad j

Kunstiajalugu
thumbnail
5
odt

Vaasimaal Vara Egiptus ja Antiik Kreeka.

Vaasimaal Vara Egiptus ja Antiik Kreeka. Keraamikat on teostatud Egiptuses alates iidsetest perioodidest. See on oluline allikas analüüsimaks olulisi perioode. Keraamikat kasutasid muistsed egiptlased sarnaselt nagu meie kasutame tänapäeval köögikonteinereid või või plastikut. Vaadates keraamika materjali, tehnoloogiat ja vormi, võimaldab arheoloogidel dateerida kohti kus on vähe muid tõendeid. Egiptuse keraamika oli tihti üllatavalt hea kvaliteediga. Barbaria perioodi keraamika tehti ilma potikederi abita ning seda tegid tavaliselt naised. Need ilusad tükid on poleeritud läikivaks ja põletatud, jättes musta ülemise osa ja alumise tumepunase osa. Need valmistati kas avara tule kohal või primitiivsetes ahjudes. Imelist keraamikat on toodetud alates Nagada perioodist ( 4000 - 3000 eKr) kuni dünastilise perioodini, vabakäega maalitud figuurid lisati keraamikale, mis kujutasid loomi, mustreid, paate ja inimfiguure. Materjalina kas

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

KUNSTI AJALUGU

KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade  valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks  pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse ­ BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis  (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks  ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI)  •   Templid:  1. Dooria 

Kunsti ajalugu
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu 10. klass

Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad ­ kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelisi muljeid. · Sei

Kunstiajalugu
thumbnail
10
doc

Arhailine periood Kreekas - Vana - Rooma maalikunst

lahtist või kaetud veekanalit. triumfikaar - See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. atika - foorum - keskne väljak Roomas VANA-ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST. põhijooned ja näiteid. skulptuur Roomas peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreebüst hoidi kodudes aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti rongkäigus kaasas. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Nähtavasti arvati, et just sarnane portree kindlsutab esivanema hinge kohaloleku

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun