Kõik
kehad, mille
temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel
lainepikkustel.
Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse
võimsus.
Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist.
Mida
kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub
el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum
Iseloomustavad
suurused:
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
95 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tanel_S
Õppematerjali autor
Soojuslik tasakaal kahe keha vahel: I keha II keha Kui ühe keha T on suurem kui teise oma siis ta ka kiirgab rohkem energiat kui teine keha. Samas langeb esimese keha T (üha vähem hakkab ta kiirgama). Teine keha neelab teine keha esimese keha kiirgust, mille tulemusena hakkab jne.... teise keha T tõusma. Tõuseb ka teise keha kiirgus võime ja ta hakkab hoopis esimest keha soojendama. Niimoodi "pendeldades" saavutavad kaks keha lõppuks tasakaalu. Keha temperatuur ja kiirgus on omavahel tasakaalus R abs. must keha on kõige parema kiirgus võimega. Ta hakkab hõõguma madalamal T kui valge keha Absoluutselt musta keha kiirguse seadused:
jõudnud anoodile. fotoefekti punane piir- kõige madalamat sagedust, mil fotovool tekib. Stoletovi seadused- Stoletovi seadused: - küllastunud fotovoolu tugevus ei sõltu kiirguse intensiivsusest vaid kiirguse võnkesagedusest. -teisest seadusest järeldub, et kiirguse sageduse vähendamisel tekib niisugune olukord kus fotovool lakkab.Kõige madalamat sagedust, mil fotovool tekib nim fotovoolu panaseks piiriks. Muutes katoodi materjale leidsi Stoletov, et sama kiirgus sageduse puhul on fotovool erinevate materjalide puhul erinev. -Fotoefekti punane piir sõltub üksnes elektroodi materjalist, ega sõltu kiirguse intensiivsusest Katoodist väljunud elektronide arv on võrdeline valgusvooga. Ik ~ fii Suur osa kvantide energiast läheb valgust neelava aine soojendamiseks ja ainult väike osa fotoelektronidele. Peale käsitletud välisfotoefekti on olemas ka sisefotoefekt, mida täheldatakse dielektrikutes ja pooljuhtides.
milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted. Spektraalne(monokromaatiline) ja integraalne kiirgus. Omakiirgus, efektiivne kiirgus ja resulteeruv kiirgus. Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid). Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus. Soojuskiirgus oleneb: keha temperatuurist, tahke keha kiirgab pinnalt ja oleneb värvi koostisest. Mõõdukatel temperatuuridel on tegu IP kiirgusega. Kõrgematel temperatuuridel lisandub ka valguskiirgus. Soojuskiirguse diapasoonist oleneb kas on IP(0,4-
milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted. Spektraalne(monokromaatiline) ja integraalne kiirgus. Omakiirgus, efektiivne kiirgus ja resulteeruv kiirgus. Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid). Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus. Soojuskiirgus oleneb: keha temperatuurist, tahke keha kiirgab pinnalt ja oleneb värvi koostisest. Mõõdukatel temperatuuridel on tegu IP kiirgusega. Kõrgematel temperatuuridel lisandub ka valguskiirgus. Soojuskiirguse diapasoonist oleneb kas on IP(0,4-
temperatuurini. Ka hõõglambid töötavad samal põhimõttel - kui lamp ühendatakse elektrivooluringi, siis metallist hõõgniit kuumeneb ja hakkab kiirgama valgust. Kõrgel temperatuuril valgust kiirgavaid kehi nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks (nende valgusallikate temperatuur on üle 600 °C). Kuid on olemas ka selliseid valgusallikaid, mis on ise suhteliselt külmad, kuid kiirgavad ometi valgust. Neid nimetatakse külmadeks valgusallikateks. Sellised valgusallikad on näiteks mõned putukad (nt jaanimardikad), teleriekraanid, arvutite monitorid ja reklaamtorud Tänapäeval on peamiseks tehisvalguse ja-kiirguse allikaks ülemöödunud sajandi 80. aastail laiemalt kasutusele võetud elektrilamp. Mitmesugustest elektrilampidest sobivadvalgustuse tarbeks ainult hõõg- ja lahenduslambid, sest muude elektrilampide näitajad ei vasta valgustehnilistele või ka hügieeninõuetele. Võrreldes
Termotuumareaktsioon - kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. 1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma
Valgusviljakus on valgusallika või lambi valgusvoo ja tarbitava elektrilise võimsuse jagatis /P. Valgusviljakuse ühik on luumen vati kohta(lm/W). Valgusviljakus on valgusallikate hindamisel ja võrdlemisel tähtsaim näitaja. Lampide valgusviljakus küündib 200 lm/W, kuid bioluminestsensi puhul võib ulatuda kuni 500 lm/W. Valgusviljakuse teoreetiline piir on 683 lm/W, monokromaatilise valguse korral(=555nm) ja valge valgusega 250 lm/W. 40. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on nähtav kiirgusenergia, mis levib kiirusega ligikaudu 300 000km/s. Kiirgust lainepikkuste vahemikus 380-750 nm nimetatakse nähtavaks kiirguseks e. valguseks, kiirgust alla 380 nm ultraviolettkiirguseks ja kiirgust üle 750 nm infrapunaseks kiirguseks. Energiat lainepikkuste vahemikus 400- 700 nm nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (FAK). Taimede seisukohalt on oluline ka piirkond 750 nm ümbruses, mida nimetatakse kaugpunaseks kiirguseks
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid