Valgus
Koostaja: Emilia Õim
8.Klass
Mis on valgus?
Valgus on elektromagnet kiirgus.
Enamasti mõtleme selle all nähtavat
valgust. Kuid peale nähtava valguse on
ka olemas ultravalgus ja infravalgus .
Valgust mõõdetakse valgus
lainepikkusega-elektromagnetlaineks.
Valgus kannab energiat
Mis on valgus?
Spekter-näitab, millist värvi või millise
lainepikkusega valgusi valgusallikas
kiirgab
Päikese valgust nimetatakse valgeks
valguseks
Valgus tekib lämmastiku ja hpniku
aatomites Päikeselt saabuvatest
osakestest
Erinevad valgusallikad
Inimeste
teiktatud
looduslikud
Lamp
Jaanimardikas
Küünal
Virmalised
Lõkke
1. Mda kujutab endast valgus? Valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Valgus on elektrommagnet laine, see tähendab elektrivälja ja magnetvälja võnkumiste levimine 2. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ja mille poolest on see kiiruse väärtus eriline? Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid)
valguseks. 5)Kuidas nimetatakse soojuskiirgust? Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. 6)Missugune osa valgusest on organismidele ohtlik? Ohtlik osa ultravalgusest võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele aga mõjub surmavalt. Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. 1.Valguskiir - valguse levimise suunda näitav joon. 2.Valgusvihk - ruumi piirkond, kuhu valgus levib. 3.Valguse sirgjoonelise levimise seadus: valgus levib sirgjooneliselt (vari) 4.Valgusvihu kuju järgi jaotatakse valgusvihk: a.hajuv valgusvihk - koosneb teineteisest eemalduvatest valguskiirtest. b.Paralleelne valgusvihk - koosneb paralleelsetest valguskiirtest. c.Koonduv valgusvihk - selle moodustavad teineteisele lähenevad valguskiired. 5.Mis on korrapärane peegeldumine? Korrapärane
Infraheli, kuuldav heli ehk hääl ja ultraheli on heli liigid. Kajaks nimetatakse tõkkelt peegeldunbud heli, mis on kuuldav alghelist lahus. Müraks nimetatakse inimest häirivat tema tervist ja heaolu kahjustavat heli. Füüsikas nimetatakse müraks korrapäratu võnkumise tulemusena tekkivat heli. VALGUS Valgus kujutab endast lainet. Valgus kannab energiat. Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu. Valgusallikaks on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamisest vajalik energia soojusliikumise arvelt. Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad.
detsibellides (dB). Ruumides tekib heli peegeldumise tõttu järelkõla. Kaja on tõkkelt peegeldunud heli, mis on kuuldav alghelist lahus, vahe vähemalt 0.1s. Liithelides esinevate helide sageduse ja tugevuse jaotust nim helispektriks. Tämbriks e kõlavärvinguks nimet heli erilist kõla, mis sõltub ülemtoonide arvust ja tugevusest. Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli. Valgusel on võime kehi soojendada, kutsuda esile keemilisi reaktsioone või elektrivoolu. Valgus kannab energiat. Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat. Valgusallikad jagunevad soojuslikeks ja külmadeks. Külmad on energiasäästlikumad. Soojuslikud valgusallikad saavad kiirgamiseks vajaliku energia soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.........
23. Kuidas on seotud elektromagnetlaine levimise kiirus, sagedus, periood ja lainepikkus? V = s/t = /T =f Valguslaine- ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad. Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel. Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad. Valgus lained Infravalgus- kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp) Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind
ja kadumist. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. Kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel täiendava väljaportsjoni ehk kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning haihtub ise olematusse. Ehk siis selleks, et valgus tekiks, peab olema keha, mis sel moel muudab teisi energialiike valguseks. Sellist keha nimetatakse valgusallikaks. 11.Kuidas valgus levib?(ühtlases ja mitteühtlases, Fermat printsiip) Valguse levimine toimub erinevalt vaakumis või mingis keskkonnas ehk aines. Vaakumis levib valgus nagu iga elektromagnetlaine: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja see omakorda uuesti muutuva elektrivälja ning kõik kordub. Nii kandub valgus ruumis edasi kiirusega c. Valgus levib ühtlases ehk homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt. Mitteühtlases keskkonnas levib valgus kõverat teed pidi.
(võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm. Põhivärvid on punane, roheline, sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime
Kõik kommentaarid