Tallinna
Tehnikaülikool
Elektrotehnika instituut
Laboratoorne töö
Vahelduvvoolu-asünkroonmootor
Tallinn
2014
Algandmed
T0
0,8
Nm
IGE
0,4
A
ηn
0,74
n1
1500
p/min
P2n
1100
W
nn
1400
p/min
cosϕn
0,79
I1n
4,7/2,7
A
Un
220/380
V
2,4
cosϕn
0,9
Katseandmed
Nr
I1,A
U1,V
P1,W
n,
p/min
IGA,A
Tem,
Nm
αc
c
αc
αc
c
αc
1
1,97
100
4
400
390
1496
0
0,025
0
0
2
2,16
100
4
400
670
1482
22
0,025
0,55
1,0615
3
2,35
100
4
400
897
1472
40
0,025
1
1,93
4
2,51
100
4
400
1100
1466
55
0,05
2,75
5,3075
5
2,58
100
4
400
1110
1464
65
0,05
3,25
6,2725
6
2,62
100
4
400
1140
1462
73
0,05
3,65
7,0445
7
2,63
100
4
400
1150
1462
84
0,05
4,2
8,106
8
2,61
100
4
400
1160
1462
91
0,05
4,55
8,7815
Arvutused
*Arvutused on tehtud teise katsepunktile
1.Elektromagnetiline
moment:
Tem=1,93*IGA
Tem=1,93*0,55=1,0615
Nm
2.Mootori
moment T:
Ts=Tem+T0
T=Ts
(n= const )
T=Tem+
T0=1,0615+0,8=1,8615
Nm
3.Kasulik
võimsus P2:
P2=1,8615*1482/9,55=288,87
W
Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n,p/min c c c c 1 1,97 100 4 400 390 1496 0 2 2,16 100 4 400 670 1482 22 3 2,35 100 4 400 897 1472 40 4 2,51 100 4 400 1100 1466 55 5 2,58 100 4 400 1110 1464 65 6 2,62 100 4 400 1140 1462 73 7 2,63 100
Üliõpilane KAKB-61 Töö tehtud Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7
1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg. sek 60 rootorvoolu sagedus f2n 0,05 Sn= s n -n n 1512-1440 =
P= = = 3936 p 85 W. (1 + ) - (1 + 0,7) - 0,7 n 95 Kuna Pn>P, st 4000>3936, siis valitud mootor sobib ja ei kuumene üle ka 50 ºC keskkonnatemperatuuri juures. Ülesanne 6.11 Valida mootor püsivkoormusega kestvas talituses, S1 töötavale lintkonveierile. Ajamimootoriks valida asünkroonmootor, millelt käitatakse konveieri veotrummel reduktori vahendusel, ülekandearv i = 7,8, kasutegur r = 0,96. Koormatud lindi korral on konveieri takistus Ft = 360 N, lindi kiirus vt = 3,25 m/s. Veotrumli läbimõõt Dtr = 675 mm. Töömasina takistusmoment Ft Dtr 360 0,675 Mt = = = 121,5 Nm. 2 2 Taandame töömasina takistusmomendi elektrimootori võllile Mt 121,5
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126 9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1
Kõik kommentaarid