1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku jagunevad kolme aleviku ja 28 küla vahel. Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1600 inimese. Teiseks suurimaks keskuseks on Uhtna alevik, kus elab 360 elanikku. Aleviku asustusele sarnased on ka Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades. [2] Suurimad keskused nagu Rakvere on Sõmerult 5km, Tallinn 98 km, Tartu 132 km, Pärnu 187 km ja Narva 114 km kaugusel. Valda läbivad mitmed hästi hooldatud hea bussiühendusega suuremad maanteed ja samuti hea raudteeühendus Tallinna ja Narvaga.
1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku jagunevad kolme aleviku ja 28 küla vahel. Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1600 inimese. Teiseks suurimaks keskuseks on Uhtna alevik, kus elab 360 elanikku. Aleviku asustusele sarnased on ka Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades. [2] Suurimad keskused nagu Rakvere on Sõmerult 5km, Tallinn 98 km, Tartu 132 km, Pärnu 187 km ja Narva 114 km kaugusel. Valda läbivad mitmed hästi hooldatud hea bussiühendusega suuremad maanteed ja samuti hea raudteeühendus Tallinna ja Narvaga.
seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Materjalid Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, kohale tuuakse kallurautodega. Aidu karjäärist ja Ubja karjäärist kaevandatakse põlevkivi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja süsi laevaga Kunda sadama kaudu. Kipsi tuuakse tsemendi tardumisaja reguleerimiseks, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Turg Kunda Nordic Tsemendi peamised eksportturud on Venemaa, Soome ja Läti. Kaupu on vahetatud 21 riigiga, kaugeimad neist USA, Maroko, Togo ja Gaana. Peamine lähetuste piirkond on siiski Läänemere ümbrus. Jäätmed
Seetõttu toodeti 1913. aastal tsementi 102 000 tonni ja töölisi oli üle tuhande inimese. Esimese maailmasõja järel kulges tootmine vahelduva eduga, olenedes kogu Euroopa majanduse tõusudest ja langustest. 1920. aastate alguses oli Kunda tsemenditehases suureks tehniliseks uuenduseks täielik üleminek põlevkivile kui kohalikule kütusele. Alates 1938. aastast hakkas toodang jälle kasvama ja ületas aastas 78 000 tonni piiri. Töölisi oli tsemenditehases 571 ja Ubja põlevkivikaevanduses 344. Pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, natsionaliseeriti nii tehas kui ka kaevandus. Tehase uueks nimeks pandi tsemenditehas Punane Kunda. Teise maailmasõja ajal töötas tehas kolmandiku võimsusega. Sõja järel ei tehtud tsemendi tootmises erilisi tehnilisi uuendusi ja toodang kasvas peamiselt tööjõu parema kasutamise arvel. Tsemenditehas tootis tsementi aastani 1962 Port-Kunda pöördahjudega. Pilt kolmandast tehasest: 1957
Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning transporditakse tehasesse. Savi Kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse lontova horisondi mahu ja keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. Kütus Kütusena kasutatakse Aidu karjääri (50 km Kundast) rikastatud põlevkivi (kütteväärtus 2700 kcal/kg), Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1700 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. Põletatud põlevkivi (tuhk) Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel kasutatakse lisandina Narva Elektrijaamades kinnipüütud tuha peenfraktsiooni, mis tuuakse tehasesse raudteetsisternidega ja ladustatakse silos (15). Kips
soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva, Vanaküla, Põhja-Kiviõli ja Ubja karjäärides (kuni 30 m ) Allmaakaevandamine - põlevkivimaardla osas (Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides). Siin toodetakse põlevkivi Estonia ja Viru kaevandustes. Kokku toodeti 2009. aastal põlevkivi 12 604 900 tonni Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015" näeb ette sätestada põlevkivivaru säästlikul kasutamisel kaevandamise piiriks kuni 20 miljonit tonni aastas. Prioriteetsena tuleb põlevkivi kasutada elektri ja
1820-1840. Peamiseks sissetulekuallikaks von Schubertite ajal oli piiritusetootmine ja puidumüük. 1917. a. novembris, revolutsiooniliste aegade pöörises, laastas mõisa Punaarmee. Mõisas asunud mööbel purustati, veski põletati maha ning kasvuhooned rikuti. Pärast I maailmasõda Vihula mõis natsionaliseeriti ning kahe maailmasõja vahel toimis see riikliku suurfarmina. Aastatel 1941-1944 asus mõisas Saksa vastuluure luurekool. Pärast II maailmasõda sai mõisast Ubja sovhoos. Aastatel 1951-1982 asus mõisahoones vanadekodu. 1982. a. leidis mõisas aset laastav tulekahju, pärast mida anti hooned üle Viru kolhoosile. Alates 01.07.1991 on mõisa omanik ja majandaja aktsiaselts Vihula Mõis. Mõisakompleksi kõikide hoonete pindala on kokku üle 8000 ruutmetri, kogu mõisaterritooriumi suurus on 47,97 hektarit. Mõisahooneid ümbritseb suur park, kus on sajandeid vanu puid ja mis sarnaneb suurelt jaolt ümbritseva loodusega. Mõisa sissekäigul on
tootmiskoondis Liviko. Legend, mida tänapäeval jätkab vähemasti sama tõhusalt AS Liviko, oli sündinud. Liviko on vanim alkohoolsete jookide tootja Eestis ja säilitanud ka tänapäeval turuliidri koha. (Liviko koduleht: http://www.liviko.ee/?id=1890) 2. FARMI Rakvere tootmistsehh. Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, millel ajalugu ulatub pooleteise sajandi taha aastasse 1850, kui hakkas tööle Kunda Virumaal tekkis arvukalt meiereisid (Ubja, Selja, Karitsa jt.) Kohupiima, hapukoore ja 3 võiga varustati põhiliselt Virumaad ja Peterburgi, kuid kaup jõudis ka Inglismaale ja Taani. Rakvere linna jõudis piimatööstus aastal 1893. Eestlaste ühispiimatalituste loomise aegu asutati 1921. aastal ka Rakvere Piimaühing. Viisteist aastat hiljem ehitasid nad endale uue ja moodsa meierei, mis on nüüd praeguse piimatööstuse osa.
• Et klaas kestaks kauem on soovituslik lõigatud klaasi servad lihvida • Optilised omadused sõltuvad klaasidest erinevalt • Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja soojuse läbilasmisest. VALGUSE läbilaskvuse poolest määratakse klaasid eri rühmadesse: • Läbipaistvad • Kirgas • Tuunjas Klaasi kemikalikindlus on teiste materjalidega võõrreldes hea, kuid teatud kemikaalid on sellele kahjulikud ( tsemendi ja ubja vesiI) Lehtklaasi kasutus- akna-, fassaadi- ja sisustusklaasina, Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena. Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena.
Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning transporditakse tehasesse. - Savi Kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse lontova horisondi mahu ja keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. - Kütus Kütusena kasutatakse Aidu karjääri (50 km Kundast) rikastatud põlevkivi (kütteväärtus 2700 kcal/kg), 4 Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1700 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. - Põletatud põlevkivi(tuhk) Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel kasutatakse lisandina Narva Elektrijaamades kinnipüütud tuha peenfraktsiooni, mis tuuakse tehasesse raudteetsisternidega ja ladustatakse silos (15). - Kips
• Et klaas kestaks kauem on soovituslik lõigatud klaasi servad lihvida • Optilised omadused sõltuvad klaasidest erinevalt • Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja soojuse läbilasmisest. VALGUSE läbilaskvuse poolest määratakse klaasid eri rühmadesse: • Läbipaistvad • Kirgas • Tuunjas Klaasi kemikalikindlus on teiste materjalidega võõrreldes hea, kuid teatud kemikaalid on sellele kahjulikud ( tsemendi ja ubja vesiI) Lehtklaasi kasutus- akna-, fassaadi- ja sisustusklaasina, Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena. Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena.
Lääne-Viru Pdrangu 85 23 125 234 1255 5062 132 Lääne-Viru Pälsoni 85 26 117 237 1658 4001 7315 Lääne-Viru Pärna nim. 85 19 113 271 895 4124 2882 Lääne-Viru Rägavere 85 13 122 242 581 3685 2348 Lääne-Viru Simuna 85 22 145 199 626 3567 4057 Lääne-Viru Tamsalu 85 23 125 285 844 4127 3072 Lääne-Viru Ubja 85 23 145 201 493 4361 1683 Lääne-Viru Uhtna 85 22 196 181 990 3848 2575 Lääne-Viru Vao 85 23 159 244 1024 3988 6182 Lääne-Viru Vilde nim. 85 26 191 255 924 4290 7003 Lääne-Viru Vinni NST 85 26 232 266 2881 4909 10830 Lääne-Viru Viru 85 24 192 255 2016 4440 7867 Lääne-Viru Viru-Nigula 85 14 150 249 1186 3574 2960
Lääne-Viru Pōdrangu 85 23 125 234 1255 5062 132 Lääne-Viru Pälsoni 85 26 117 237 1658 4001 7315 Lääne-Viru Pärna nim. 85 19 113 271 895 4124 2882 Lääne-Viru Rägavere 85 13 122 242 581 3685 2348 Lääne-Viru Simuna 85 22 145 199 626 3567 4057 Lääne-Viru Tamsalu 85 23 125 285 844 4127 3072 Lääne-Viru Ubja 85 23 145 201 493 4361 1683 Lääne-Viru Uhtna 85 22 196 181 990 3848 2575 Lääne-Viru Vao 85 23 159 244 1024 3988 6182 Lääne-Viru Vilde nim. 85 26 191 255 924 4290 7003 Lääne-Viru Vinni NST 85 26 232 266 2881 4909 10830 Lääne-Viru Viru 85 24 192 255 2016 4440 7867 Lääne-Viru Viru-Nigula 85 14 150 249 1186 3574 2960
annaabi.ee 
