USA 1. maailmasõjas
Sõja alguses andis USA Antanti ri kidele laenu, aga otsustas ise jääda
neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga li tumiseks ei
tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt
väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti
Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest.
1917. aastal hakkasid Saksa al veelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja
Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama . See sundis USA valitsust
sõjaga li tumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks
nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu
rahvas monarhi valitsemise vastu on.
Sõjaga li tus USA Antanti poolel 6. april il 1917. aastal. See ei toonud
koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed,
väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. USA valitsus
modernistlikel suundumustel põhinev kultuuriparadigma. Eesti Ilmasõjas: Bosnia üliõpilane tappis ära Bosnia troonipärija hertsogi ta peremliikmetega. Terrorirünnak oli suure sõjaajendiks. 1914- Austria-Ungari kuulutasid välja sõja Serbiale. Saksamaal jätkus ultimaatum, nõuti Venemaa mobilisatsiooni lõpetamist ja Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Saksa väed tungisid Belgiasse, et jõuda Prantsusmaale. Nüüd sõdis maailmasõjas Lääs. Serbia kuulutas sõja Saksamaale. Belgia kuulutas sõja Austria-Ungari. Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Sõdis alguses vähe: Antaat: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa + Belgia ja Bosnia. Keskriigiga (Saksamaa, Austria-Ungari) astus juurde Türgi. Lõpuks sõjas osales 43 riiki. Sõda toimus Euroopas, Aafrikas, Ookeanil. Hukkus 24 miljonit inimest. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt (Puhvertsoon)
Kõik kommentaarid