tõuseb,võib ettevõte tootmist vähendada ehk pakkuda) · Hüvise tootmistehnoloogia (parem tehnoloogia [vähem kulusid] võimaldab toota rohkem) · ootused (ennustades tootele lähitulevikus hinnatõusu,võib pakkuda praegu vähem ja suurendada tootmist hiljem) 7) Hüviste tüübid (normaal-,inferioorne,asendus- ja täiendhüvis) o normaalhüvis- hüvis,mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades o inferioornehüvis- hüvis,mille nõudlus väheneb sissetuleku kasvades o asendushüvis-ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise (õunad pirnid,kohv tee) o täiendhüvis- ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise (autod ja kütus)
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
(nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorne hüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades kahaneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvis hüvised võivad teineteist asendada (õun ja pirn), ühe hinna tõus suurendab teise nõudlust. Pakkumiskõver positiivse tõusuga kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Alternatiivhüvis valmistamiseks kasutatakse samasuguseid ressursse. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust) Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin Asendushüvis- õun ja pirn Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge. Turupakkumine- liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade korral.
ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui
Muutus nõudluses 6 Nõudluse suurenemisel toimub nõudluskõvera nihe paremale, nõudluse vähenemisel nihkub nõudluskõver vasakule. Muutus pakkumises Pakkumise suurenemisel toimub pakkumiskõvera nihe paremale (nagu eelnenud joonisel), pakkumise vähenemisel nihkub pakkumiskõver vasakule. 5) Nõudlust mõjutavad tegurid (5 tk) ja 7) Hüviste tüübid (normaal-, inferioorne, asendus- ja täiendhüvis). ① Sissetulek. Suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi. Hüvist, mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades nimet. normaalhüviseks (enamus hüvistest meie turgudel). Inferioorse hüvise puhul sissetuleku kasvades selle nõudlus väheneb (nt bussipilet või madala lihasisaldusega tooted). ② Teiste seotud hüviste hinnad. Kui tarbija ostukorvi kuuluvad hüvised, mis suudavad üksteist asendada, nimet. neid asendushüvisteks. Asendushüviste
· Tarbijate maitse või eelistused · Ostjate ootused · Tarbijate arv turul Hinne muutus mõjutab nõutava koguse muutust(liikumine mööda nõudluskõverat). Mõne teise mõjuri muutus põhjustab nõudluse muutuse, mida kajastab nõudluskõvera liikumine. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus(graafik nihkub paremale) sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorsed hüvised nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinnatõus vähendab teise hüvise nõudlust Asednushüvis ühe hüvise hinnatõus suurendab teise hüvise nõudlust Pakkumistabel kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooskul müügiks pakkuda. Pakkumiskõver on graafik. Pakkumisseadus hüvise hinnatõus toob kaas pakutava koguse suurenemise, hinna languse korral aga pakutav kogus on väiksem. Pakkumise mõjurid: · Hüvise tootmistehnoloogia
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ........................................................................