50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
noobivabrik
Õppematerjali autor
2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam.......................................................................................
3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergiat, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja selgitada, kas Eestisse rajatav tuumaelektrijaam on ohutu ning kas Suur-Pakri või Tallinn oleks tuumajaama rajamiseks sobiv asukoht. Tuuma-energeetika teema huvitab mind sellepärast, et on kasulik olla teadlik tuumaelektrijaamade ohtlikkusest ja ohutusest. Tuumaenergeetika on üks probleeme tekitav teema, mille üle arutleda. 3 1. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate
Uraani tootmine Uraan on nii tsiviil- kui ka sõjaväe tuumaprogrammide tooraineks. Seda kaevandatakse avatud või maa-alustes kaevandusdes. Kuigi uraani leidub igal pool maailmas, on kontsentreeritud maagid pigem erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud. Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult
sisseviimine võib toimuda pidevalt, ilma reaktori seiskamiseta ümberlaadimise otstarbel. Ühtlasi see eelis komplitseerib ka reaktori konstruktsiooni ja rakendab ta tööd, sest kütuse pidevaks regenereerimiseks on vajalik spetsiaalne sõlm, milles kogu aeg peab viibima osa reaktoris ringlevast lõhustuvast materjalist. 5 AATOMIELEKTRIJAAMAD Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a.
Tuumaenergia puudused on: · Investorite leidmine. On vaja kedagi, kes paneks nii suure raha nii pikaks ajaks elektrivõimsuste alla, omamata garantiid nende tagasiteenimiseks. · Rajamine on väga kallis. Nt. Soome tuumajaam (1600 MW) maksab 3 mld eurot. · Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine, lahendusi töötatakse välja. · Inimfaktorist tulenev avariirisk Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktoriabil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga on maailmas 443 tegutsevat tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venema (31).
Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. 6 VIII. Tuumaenergia kasutamine Eesti lähiriikides · Leedu Eesti lähiriik Leedu elab teadmises, et 2009.aastal tuleb riigi peamine energiaallikas, Ignalina tuumaelektrijaam sulgeda. Leedu on teadvustanud, et eelkõige riigi energia sõltumatuse säilitamiseks ning nii oma kui teiste Balti riikide ja Poola energiavajaduste katmiseks on tuumaenergia tootmist vaja Leedus jätkata. Võrreldes lähiriikidega on uue tuumajaama ehitamiseks Ignalinasse olemas ka kõik eeldused ja võimalused nii infrastruktuur kui ka töötajad ning kohaliku omavalitsus toetab jaama rajamist. Nii saigi uuendatud ning 27.jaanuaril 2007.aastal jõustunud Leedu rahvusliku
TUUMAREAKTORID Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 1992. aastal avaldas USA teadlane J. Marvin Herndon hüpoteesi, et lõhustumise
inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon. Ühtlasi sai tohutu energiahulga vabanemisel raskete tuumade lõhustumises neutronite toimel praktikas kinnituse Einsteini energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, näitas selle katse edu ka rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. [7] Sõja olukorras salastati kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Inglismaa vahel ning USA spionaaž Nõukogude Liidu kasuks. Iga suurriik arendas tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires. Nõukogude Liidus käivitati esimene reaktor Moskvas 1946 ja Inglismaa reaktor Harwellis 1947. [7] 1.3. Areng Tuumaenergia sihipärasest arendamisest ühiskonnale olulise baasenergia allikana soojuse ja elektri tootmiseks toimus pärast Teise Maailmasõja lõppu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid