ruumis. Areoloogia Populatsioon ja liik Populatsiooni ehk asurkonna moodustavad kõik ühte liiki kuuluvadisendid, kes asustavad mingit kindlat territooriumit. Kohaliku ehk deemi moodustab hulk mingi kohaliku liigi isendeid, kes pikema aja jooksul asustavad mingit kindlat territooriumit ning mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1
1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumireegel 5
Formatsioon -L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud:Süntaktsionid -"Klassifikatsioon on rühmituste süsteem, milles kõik objektid on ära jaotatud nii, et selgub millised neist on rohkem sarnased ja millistel on vaid mõned kõige üldisemad ühisjooned." TÕENE V. -Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. populatsioon Biotsönoosi elupaik. biotoop Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. tsönopopulatsioon Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. taimekooslus -Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel sooline koosseis Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. seisundiline kooseis Ise- ja võõrtolmlemise vahekord geneetiline koosseis Vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt
on koos kasvamisel ka positiivseid suhteid. Vastastikust mõjutamist toimeainetega nim allelopaatiaks. Biotsönootiline konneks Taimede elu olelusvõitluses oleneb peale suhete eluta keskkonnaga ja konkurentsi teiste kõrgemate taimedega veel suhetest seenparasiitidega, taimeosi toiduks tarvitavate loomadega, tolmendajatega ja diaspooride levitajatega. Nende suhete kaudu on iga tsönopopulatsioon seotud paljude teiste liikide populatsioonidega biotsönoosis. Biotsönoosi suhtesüsteemi tervikuna nim konneksiks. Enamik suhteid ei ole obligaarsed, suhte katkemisel asendab seda mingi teine seos. Erandiks on sümbioosisuhted, mis on eluvajalikud. Samuti spetsialiseerunud tolmendajate ja levitajatega, mida ei saa kuidagi asendada. Konsortsiumide uurimine. Konsortsiumiks nim organismide rühmitust biotsönoosis, mis on seotud oma elutegevuses teatud autotroofse taimega kui energiaallikaga.
kooselukorraldus ja ruumijaotus. Sotsiaalstruktuur hõlmab järglaste saamiseks moodustunud paare (nt kühmnokk-luik) ja perekondi (nt hundid). Sotsiaalstruktuur põhineb domineerimisel – hierarhial, territoriaalsusel (territooriumi kaitsmine liigikaaslaste eest jm). 25.Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid). Populatsiooni moodustavad ühte liiki kuuluvad isendid, kes elavad ühel ajal samas paigas. Taimede populatsioon ehk tsönopopulatsioon. N t+1 = Nt + B – D + I – E (B – sünnid, D – surmad, I – immigrandid, E – emigrandid). Üldsuurus: 1. Tihedus N/m2; 2. Elumus Lx – vanuseni x; 3. Suremus Dx – surra vanuses x; 4. Suremuse määr – qx=dx/lx 5. Elumuse koefits.- 1-qx Demograafilised tabelid: 1. Iive – suuruse muutus ajas; 2. Iibe koef. %; 3. Viljakus mx-keskmise järglaste arvu isendi kohta vanuses x; 4. Puhas kasvukiirus – R0=Σlx*mx x=0...Ω; 5. Erikasvukiirus r=lnR0/T põlvkonna kestvus. 26
vähem. Suhteline kasvukohapüsivusreegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige enam ökoloogilisele amplituudile. Taimepopulatsioon Populatsioon – kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal moodustavad populatsiooni Tsönopopulatsioon – kõiki mingis taimekoosluses kasvavaid ühe taimeliigi isendeid hõlmav populatsioon Tsönopopulatsiooni koosseis : -geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord. -sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel -vanuseline koosseis:
annaabi.ee 
