Transgeensed taimed
1. Olemus
2. Ajalugu
3. Levik
4. Miks loodi?
5. Miks peaks hoiduma?
6. Eesti seisukohad
7. Olukord Eestis
Olemus
- geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur
+ geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene
Ajalugu
1983 Loodi transgeenne tubakas.
1994 Transgeenne tomat FlavrSavr
1996 Esimeste GM maisi ja soja
seemnepartiide turustamine USA-s
1999 Hiinas luuakse GM nisu
2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab
50 miljoni ha piiri
Levik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
migrike
Õppematerjali autor
Transgeensed taimed Triinu Orgmets 9. A Transgeensed taimed · Organisme, kellele on viidud võõraid geene nimetatakse transgeenideks. · Esimene transgeenne organism tehti 1973. aastal. Organism loodi sisestades antibiootikumile resistentseid geene E. coli bakteri plasmiidi. Milleks vaja? · Suurem saagikus · Pikem säilivus · Tarbekvaliteedi parandamine · Suurem külma ja kuiva taluvus · Suurem vastupidavus parasiitide vastu Olemus · - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur · + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turusta
põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. · Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. · Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal. · 1970. aastate teisel poolel hakati looma inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes. · Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978a. Selleks oli hormoon insuliin. Transgeensed loomad · Esimene selline imetaja loodi aastal 1981. · Selleks oli hiir, kelle genoomi viidi roti kasvuhormooni geen. · Neid kasutatakse geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. Transgeensed imetajad · Keerukas ja vaevaline. · Pole loodud geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. · Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga. · Kaos, mis tuleneb embrüosiirdamisega seotud riskidest.
Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · Erütropoietiin aneemia raviks · Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi · Verehüübimisfaktorid · Difeeria ja teetanuse vaktsiin · Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini · Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981 aastal : roti kasvuhormooniga kasvas hiir 2 korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki vaevaline protseduur :
parandada saaduste tarbekvaliteeti(säilivust,ainelist koostist, välimust);suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele;tõsta taluvust umbrohutürje kemikaalide(herbitsiidide) suhtes; tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust(külma-,kuuma-,põuataluvust vm). Geenivektori ülesandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Esimene GMO taimesort lubati USA turue 1994. aastal. Kahjurpututakindlate taimede loomiseks kasutatakse bakterit Bacillus thuringensis, mis toodab Bt-toksiini- mürki, mis tapab mingit kindlat putukaterühma. Mürkaine sünteesi kodeeriv geen eraldatakse ja viiakse taime, mis hakkab ise seda mürkainet tootma. Nii muutub taim etemast toituvatele teatud kahjurputukatele mürgiseks. Seesuguste Bt- taimede kasvatamisel pole vaja kasutada putukatõrjevahendeid. Taimede muutmiseks
Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on tihti osutunud tavakultuuridest 5 ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) Taimedesse viidud geen muudab taimed tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, võimaldades tõrje teostamise igas kasvufaasis. Teise olulise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GMO kultuuridest), mis tapavad teatavaid kahjureid kogu kasvuperioodi vältel. Selleks sünteesivad Bt sordid mullabakterist pärit geeni abil kahjureile toksilisi ühendeid. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) Joonis 1: GMO-taimede loomine (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) 1.2.2
II KT teemad 1)Mõisted: prokarüootne organism- bakterid on üherakulised ja prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid penitsilliin-– antibiootikum ja ravim, mis tekib hallitusseentes. Peatab paljude bakterite kasvu. Pastöriseerimine-toiduainete (eriti piima) kuumutamine lühiajaliselt temperatuuril 70- 90°C, tulemuseks hävib suurem enamus mikroobe, spoorid jäävad. Antibiootikumiresistentsus-bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile. Haiglabakter- nim. baktereid, mis on vastupanuvõimelised mitme antibiootikumi suhtes. GMO- Geneetiliselt moondatud organism ehk organism, kelle pärilikkusainet (DNA-d) on muudetud. Geeniravi-Geeniravi ehk geeniteraapia – haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise teel. 2)Bakteriraku ehitus (joonis). 3)Bakterite levik ja levikut soodustavad tegurid. Väikesed mõõtmed, kiire paljunemine, vastupidavad keskkonna muutustele (spoor), vähenõudlikud. Vanim elustatud bakterispoor pärineb soolakristallist, milles ta oli ol
ökoloogiline risk. Diplomitöö, [http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/biosafety/gmorisk] (vaadatud: 23.03.2011), lk 6 3 Ritso, K. (2004) Põllumajanduses kasutatavatest geneetiliselt muundatud organismidest tulenev ökoloogiline risk. Diplomitöö, [http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/biosafety/gmorisk] (vaadatud: 23.03.2011), lk 8 1.1 Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeensed ehk muundkultuurtaimi üheks loomismeetodiks on bakterite abil. Selleks kasutatakse mullas elavat agrobakterit, mille abil viiakse võõr-DNA taime pärilikkuse ainesse. Teise võimalusena kasutatakse nn DNA-püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.1 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid