„Tõde
ja õigus“
Andres ja Pearu
Eestlased on
tuntud kui töökas rahvas, kes on endasse tõmbunud. Eestlane ei ole
külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare
teos „Tõde ja õigus“ on realistlik teos, mis räägib
tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased
on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas , kes ei suutnud ilma
tülitsemata kõrvuti elada.
Andres oli
sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise
varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge,
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
267 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niisamasiin
Õppematerjali autor
ausust ja õiglust taga ajas, tahtis ta siiski ka naabrile näidata, et temagi pole kehvem mees. Andrese ja Pearu iseloomude erinevused põhjustasid nende vahel palju tülinorimisi ja kohtuskäimisi. Seal käidi tegelikult ainult pisiasjade pärast. Kord oli asi maa piiride panekus, kord selles, et kellegi rukis oli ära rikutud. Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüdis seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks sai Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Soov kõigest hingest erineda sarnastab rohkem kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub aga teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, kangus ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, auahnus ja alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi
Anton Hansen Tammsaare teose ,,tõde ja õiguse" peategelased Andre ja Pearu on naabrid, kes ei suutnud ilma tülitsemata elada. Erilist kasu toomata jätkasid nad seda kuni oma surmani. Oli sel erilist mõtet või tegid nad seda ainult iseenese lõbustamiseks? Andre oli 30. Aastane sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale Vargamäe talu. Andres oli töökas ning kohusetundlik mees, kes nõudis taga ainult õigust. Tema õigus ei olnud teistele küll alati nii selge kui talle enesele, aga õiguse nõudmist ei lõpetanud ta kunagi. Tema õigusevajadus tekitas talle suuri probleeme oma naabri Oru pearuga, kes oli hoopis teist masti mees. Oru Pearu oli täielikult Andrese vastand. Ta oli salakavalik ja riukalik ning enese arust oskas ,,rehnutti" mitme eest pidada. Armastas alkoholi ja laaberdamist ning samuti tüli norimist. Ta ässitas isegi enese pojad naabrite vastu. Vahel siiski tundub, et Pearu polegi nii
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Kahe naabri tõde ja õigus Andres Paas, on 30-s aastates mees, kes oma noore naise Krõõdaga asub Vargamäele elama. Anders on täis ootusärevust, sest kuigi talu asub suhteliselt ebasoodsa koha peal, on ta valmis tegema mida iganes,
See, kuidas Tammsaare teoses tegelased tõde ja õigust otsisid seisnes selles, et nad hakkasid ennast kaitsma kiusliku naabri eest, Tammsaare teoses tõde ja õigus kajastub elu tegelik pale, see seisned selles, et kõik elus pole nii lihtne kui see tegelikult võib näida. Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid