- teenused, toetused (elatusmiinimum) - õigus (mitte enam vajadus?) vajaduspõhine, ei ole vajaduspõhine, - finantseerimine avalikest vahenditest ei küsi lisafinantseerimist, riik peab leidma vahendeid miinimumabi osutamiseks Ei ole tekitatud, on evolutsioonilane, on tekkinud aja jooksul. Sots.hoolekanne viimane võimalik abi, et ellu jääda, kas rahaline abi või mingid teenused, peab avalik võim pakkuda. Sotsiaalhooldusõigus - õigusnormide kogum - suhted toetuste maksmisel ja abi osutamisel Terminoloogia kokkuleppeline Koosseis normid, millal tekib õigus saada ja teiselt poolt riigil tekib kohustus pakkuda nt vanadusepensioni saamise tingimused: vanus ja staaz, finantseerimine kas käib läbi osamaksete nt töötuskindl.makse, kohustuslik kogumispension, sots.maks, võib tulla
296. lockout töösulg (the closing of a place of employment by an employer, in order to bring pressure on employees to agree to terms) 297. pressure activities surveaktsioonid 298. keep to the peace obligation 299. reinstatement ennistamine (restoration of employment, or to a former ränk or condition) 300. to reimburse to repay or compensate someone for (money already spent, damage, losses) hüvitama 301. social security law sotsiaalhooldusõigus 302. incapacity for work töövõimetus 303. occupational accident = work accident tööõnnetus 304. occupational disease kutsehaigus 305. loss of income saamata jäänud tulu 306. right to state assistance õigus riigi abile 307. disability to work 308. loss of a provider toitjakaotus (a person who supports a family) 309. social insurance sotsiaalkindlustus 310. social assistance sotsiaalabi 311
hooldusalused lapsed, võõraslapsed, kes on õigustatud isiku poolt tema majapidamisse võetud, kui ka lapselapsed ja vennad-õed, keda õigustatud isik on oma majapidamisse võtnud või keda ta ülal peab. Lastetoetusi makstakse reeglina kuni 16. eluaastani. Erandlikel juhtudel on osades riikides lastetoetuste saamine võimalik kuni lapse 27. eluaastani. 4.Rahvusvaheliste organisatsioonide osa sotsiaalhooldusõiguse edendamisel. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus on 20-21. sajandil arenenud kiiresti ning avaldanud mõju ka rahvuslikele sotsiaalhooldussüsteemidele. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus täidab peamiselt kahte funktsiooni: 1) reguleerib võõrtöötajate (migranttöötajate) sotsiaalkaitsealaseid õigusi ja kohustusi, koordineerides paljude riikide sotsiaalhooldussüsteemide funktsioneerimist sellisel teel, et võõrtöötajad ei kannataks oma õiguste kaotuse all, kui nad muudavad oma töökohariiki;
Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Avalik õigus on seega kõige üldisemalt määratledes õigus, mis korraldab suhteid riigi ja isiku (kodaniku) vahel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: 9 - Rahvusvaheline avalik õigus - Riigiõigus - Konstitutsioonigõigus - Kirikuõigus - Haldusõigus - Karistusõigus - Protsessiõigus - Sotsiaalhooldusõigus - Finantsõigus Haldusõiguse määratlemine Haldusõigus kuulub objektiivse õiguse alla. Haldusõiguse kui avaliku õiguse haru määratlemisel on erinevad koolkonnad kasutanud erinevaid meetodeid. Näiteks prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt:
doktriini, selgitamaks välja, millega konkreetselt tegemist on. Oluline kohtuvalimise korral. Kõige üldisemalt on siis avalik õigus õigus, mis korraldab suhteid isiku ja riigi vahel ning avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: 1. rahvusvaheline avalik õigus 2. riigiõigus 3. konstitutsiooniõigus 4. kirikuõigus 5. haldusõigus 6. kriminaalõigus 7. protsessiõigus a. kriminaalprotsess b. haldusprotsess c. tsiviilprotsess 8. sotsiaalhooldusõigus 9. finantsõigus §3. Haldusõiguse määratlemine Kuna õigus objektiivses mõttes 1. on nii üksik õigusnorm 2. kui ka teatud hulk õigusnorme 3. ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa, siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka. P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel: 1. Formaalsel aluse kõik haldusasutuste loodud normid. 2. Materiaalsel alusel õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfuktsiooni teostamist
teooriad ning nendes toodud kriteeriumid on rakendatavad. Avalik õigus on seega kõige üldisemalt määratledes õigus, mis korraldab suhteid riigi ja isiku (kodaniku) vahel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: rahvusvaheline avalik õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus (kriminaal-, tsiviil- ja haldusprotsess), sotsiaalhooldusõigus, finantsõigus. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriate praktiline väärtus on võrdlemisi väike. Reeglina ei tekita probleeme küsimus, kas üks või teine õigusnorm kuulub era- või avaliku õiguse valdkonda. Probleemid võivad tekkida kohtuvaidluste lahendamisel. See puudutab eelkõige konkreetsete üksikjuhtumite kuuluvuse määratlemist - milline õigusnorm või õiguse valdkond antud juhtumit reguleerib. Vastavalt sellele toimub ka kohtuliku vaidluse
teooriad ning nendes toodud kriteeriumid on rakendatavad. Avalik õigus on seega kõige üldisemalt määratledes õigus, mis korraldab suhteid riigi ja isiku (kodaniku) vahel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: rahvusvaheline avalik õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus (kriminaal-, tsiviil- ja haldusprotsess), sotsiaalhooldusõigus, finantsõigus. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriate praktiline väärtus on võrdlemisi väike. Reeglina ei tekita probleeme küsimus, kas üks või teine õigusnorm kuulub era- või avaliku õiguse valdkonda. Probleemid võivad tekkida kohtuvaidluste lahendamisel. See puudutab eelkõige konkreetsete üksikjuhtumite kuuluvuse määratlemist - milline õigusnorm või õiguse valdkond antud juhtumit reguleerib. Vastavalt sellele toimub ka kohtuliku vaidluse
annaabi.ee 
