Soomaa rahvuspark
Leana Paistu
Sissejuhatus:
Soomaa nimi ja pargi logo
Rahvuspark
Moodustamine
Rahvuspargi põhieesmärgid
Kultuuripärand
Johann Köleri majamuuseum
Soomaa rahvuspargi hüüdlause
Pilte
Soomaa rahvuspargi kaart
Soomaa nimi:
Soomaa nimi pärineb
professor Teodor
Lippmaalt.
Kitsamalt käsitletakse
Soomaana Navesti ja
Halliste alamjooksu
vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
L P
Õppematerjali autor
Gustav adolfi gümnaasium Uurimis töö Soomaa rahvuspark Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Kust tuleb Soomaa nimetus 4.Moodustamine ja seadusandlik areng 5.Rahvuspargi põhieesmärgid 6.Soomaa imetajad 7.Soomaa kotkad 8.Kaitsealused taimed 9.Informatsiooni allikad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku
Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla
1.2.1. Luhakooslusi mõjutavad tegurid ..............................................................................6 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid ..................................................................8 1.2.3. Luharohumaade levik ...............................................................................................9 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil ......................................11 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ..........................................................................13 1.6. Eesmärgid.....................................................................................................................15 2. MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................................16 2.1. Uurimisala üldiseloomustus
· uuendusraie · ehitiste püstitamine (ka ajutiste ehitiste) Rahvuspark - looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi (sh koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri) kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh
Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 1990 võeti vastu neljas looduskaitseseadus ,,Seadus 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" , mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati
4.4 Meri ja rannikualad 14 5. Kaitstavad üksikobjektid 15 5.1 Kaitsealused puud 15 5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud 17 5.3 Paljandid ja koopad 22 2 Kasutatud kirjandus 23 Sissejuhatus Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid