Soojus, energija - Kontrolltöö küsimused ja vastused. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Soojushulk ja siseenergia

Milles väljendub see, et aine on hea soojusjuht? Too näiteid erinevate ainete soojusjuhtivuse kasutamise kohta.Soojusjuhtivuseks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele, kui need on vahetus kokkupuutes.Halvad soojusjuhid on jaa ja vesi, väga halvad on gaasid, metallis väga head soojusjuhid. Tahkis ja vedelik juhivad paremini soojust kui gaasid. Oleneb sellest kui hästi soojus kandub aines edasi. näiteks külm lusikas kuumas vees. Mida nimetatakse konvektsiooniks? Too näiteid konvektsiooni kasutamise ja esinemise kohta. Konvektsiooniks nim. Siseenergia levimist vedeliku voi gaasivoolude liikumise teel. Konvektsioon esine näiteks tuules. Mida nimtatakse soojuskiirguseks? Missugused kehad kiirgavad soojust? Too näiteid. Soojuskiirguseks nim. Siseenergia levimist kiirguse teel

Füüsika

13

pdf

Füüsika

Aineosakeste liikumise kiirust saab mõõta keeruka apartatuuri abil. On selgunud, et molekulid liiguvad erineva kiirusega. Näiteks on õhus molekule, mille kiirus ei ületa auto kiirust, kuid on ka molekule, mille kiirus on suurem püssikuuli kiirusest. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui nt külm metall-lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb lusika vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars läheb soojaks. Soojusjuhtivuse korral kandub siseenergia keha ühelt osalt teisele või ühelt kehalt teisele aineosakeste vastastikmõju tõttu. Kuigi õhk on väga halb soojusjuht, kandub siseenergia ühelt kehalt teisele sageli siiski õhu kaudu. Ahi või radiaator soojendab tuba. Sooja ahju või keskkütteradiaatori juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb.

Aineehitus

1

docx

Füüsika- soojushulk, siseenergia

Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasik

Füüsika

1

rtf

Kehade soojenemine ja jahtumine

soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp. / mida tumedam on keha pind / mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha kiirgab. Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Neeldumine on valguse muundumine keha siseenergiaks. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Kehale ülekandunud soojus hulk sõltub a) temperatuuri muudust (t2-t1) b) keha massist c) keha ainest c (vesi) = 4200J/kg°C Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra

Füüsika

3

doc

2. kontrolltöö küsimused ja vastused

Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia ­ siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele ­ võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust?

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

1

docx

Keha soojusjuhtivus ja siseenergia

Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks.

Füüsika

3

docx

Soojusõpetus

Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha aineosakeste kineetiline energia + potensiaalne energia = siseenergia (siseenergia muutub aineosakeste vastastikuse asendi muutmisest ja liikumise kiiruse muutmisest ) . SOOJUS = KEHA SISEENERGIA KINEETILINE KOMPONENT . SOE, KÜLM TEMPERATUUR SOOJENEMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI SUURENEMINE JAHTUMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI VÄHENEMINE

Füüsika

2

doc

Soojusõpetus

Füüsika 1. Termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Termomeetri idee andis Galileo Galilei. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null ­ kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K ­ kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat; · Liites kokku osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia: · Vastastikmõjus olevad osakesed omavad potentsiaalset energiat. Si

Füüsika

Kommentaarid (0)