Säilitamine-helikogu, filmikogu, videokogu ning nende säilitamine ja hoiustamine (0)

Tallinna Ülikool
Digitehnoloogiate Instituut

rahvusarhiivi fotode , filmide , heli- ning videosalvestiste säilitamine

Koostanud : Kirke Põldsamm
Maarja-Liis Tahk
Gerda- Linda Heinsalu
Tallinn 2015

Sisukord

rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
rahvusarhiivi ülevaade 4
Hoiustamine 5
Fotomaterjalid 5
Klaasnegatiivid 5
Fotomaterjalide hoiutingimused 6
FILMIMATERJALID 6
HELI- JA VIDEOMATERJALID 7
Informatsiooni uuendamise tingimused 7
Säilikute eksponeerimine ja laenutamine 9
Keskkonnatingimuste seire 10
Konsverveerimis- ja restaureerimistööd 13
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 18

Sissejuhatus

Käesolevas referaadis anname ülevaate Rahvusarhiivi alla kuuluva Filmiarhiivi säilituspoliitikast. Käsitleme peamiselt Rahvusarhiivi poolt välja antud juhendit, mis määratleb kogude hoiutingimused, keskkonnatingimused ja kogude korrastamise. Anname ülevaate Rahvusarhiivist kui organisatsioonist ning selle kogudest, mis sisaldab endas ka audiovisuaalsete teavikute kogu. Uurime kogude korraldust ja optimaalseks säilitamiseks vajalike keskkonnatingimusi, anname ülevaate uute teavikute hankimisest ning vanade esemete konserveerimisest ja restaureerimisest.

rahvusarhiivi ülevaade

Rahvusarhiiv , mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015).
Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus - ja