50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
osssu09
Õppematerjali autor
Kõne Narkomaania Narkomaania on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas. Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogematta või meelega. Põhiliselt kulgeb protsess järgmiselt: + algne rõõmujoovastus - lühiajaline (näiteks oopium) + talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel uimasti lammutada ning soodustada väljumist. + vaimne ja füüsiline sõltuvus - seda iseloomustavad klassikalised ärajätunähud e. katkestusnähud.
sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele. Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD. Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsiline sõltumus võib tekkida sõltumusaine korduva tarvitamise tulemusena organismi harjumisel sellega
Nende asjaolude tõttu hakati juba üsna ammu tegema katseid riigivõimu vahenditega tõkestada või kaotada uimastusainete kuritarvitamine. Kuivõrd enamik mõnuaineid on oma iseloomult narkoosi esilekutsuvad, hakati neid meditsiinis nimetama narkootilisteks aineteks. Isikud, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks. Narkoloogia on psühhiaatriaerialasse kuuluv arstiteaduse haru, mis käsitleb alkoholismi, narkomaania, toksikomaania ja psühhotoksiliste ainete kuritarvitamise etioloogiat, patogeneesi, profülaktikat, ravi, rehabilitatsiooni, epidemioloogiat ning nendega seostuvaid probleeme. Mis on narkootikum? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga nee
võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. (http://www.narko.ee/et/mis_on_narko) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS Õnnelik olla on suur kunst, kõik tahame olla õnnelikud. Ei ole kunagi olnud ühiskonda, kus kõik ühiskonna liikmed oleksid olnud rahul oma eluga, oma kehaliste ja vaimsete võimetega. Nagu eelnevalt mainitud kindlaid andmeid narkomaania levimuse kohta Eestis ei ole. Ekspertarvamuse kohaselt on narkomaane Eestis 10 000-15 000. Viimased andmed noorte narkootikumide kasutamise kohta ütlevad, et Eesti õpilased tarvitavad illegaalseid narkootikume (v.a kanepitooted) võrreldes teiste Euroopa riikidega keskmisest rohkem 9%. Uimasteid üldse proovinud õpilaste osakaal on umbes 1/5 õpilastest. Katsetajate osakaalu tõus on tingitud eelkõige amfetamiini proovijate hüppelisest kasvust. Süstivaid narkootikume on proovinud alla
Kaks uuemat neist on dihüdrokodeiin ja buprenofriin (Koldits 2001). Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka (Narkootikumid 2004). Dihüdrokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja mõõduka valu puhul ja buprenofiinil on tüüpiline morfiini mõju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , sõltub individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest (Koldits 2001) Opiaadid kutsuvad esile meeldivaid elamusi, suitsetamisel tekivad laiskustunne, apaatia, meeldivad nägemused, kehas meeldiv rahulolu, roidumus, hiljem unetaoline seisund. Võib esineda
Joomisest aga üritab neiu lahti saada - pole ju mõtet lihtsalt ennast täis kaanida ja lahe olla, niikuinii see ei mõju. Siiamaani, kui see tervisele laastavalt ei mõju ja midagi veel viga ei ole, siis jätkab ta niimoodi elamist. Kui minu arvamust küsida, siis kunagi maksab see talle veel kätte ja valusasti. 12 KOKKUVÕTE Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootilineaine ja selle tarvitamine. Kunagi varem pole need ained Eestis nii kiiresti ja nii laialt levinud kui praegu.Eesti ja teised riigid on praegu olukorras, kus on hakatud narkootikumide tarvitamine jälle kasvama. Kui arenenud maades on välja kujunenud selged seisukohad ja lähenemisviisid
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid