Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Refaraat Sloveeniast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida-
Alpide kagupoolsed ahelikud – Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme
moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides ) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300– 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik .
Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretša, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid.
Kuna maa on mägine,
Refaraat Sloveeniast #1 Refaraat Sloveeniast #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anzela T Õppematerjali autor
üsna põhjalikreferaat riigi kohta)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Sloveenia kliima, referaat üldmaateaduses

väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad. Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti) Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm. Selline sademete jagunemine on tingitud Sloveenia reljeefist, aga ei tohi ka unustada, et suurim osa sademeid tuuakse läänetuulte poolt. Sademetehulk Sloveenias muutub ka hooaegselt. Joon. 2 Sademetehulga muutus kuude kaupa Aasta keskmine õhutemperatuur on Sloveenias palju kõrgem kui Eestis. Seda põhjustab see, et Sloveenia asub tunduvalt lõuna pool kui Eesti. Aastane sademetehulk on samuti suurem Sloveenias, kuna Sloveeniat mõjutab üsna kõvasti Aadria meri. Samuti on soojemas kliimas suurem auramine ja seega ka rohkem sademeid.

Geograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa

Euroopa



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun