väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad. Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti) Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm. Selline sademete jagunemine on tingitud Sloveenia reljeefist, aga ei tohi ka unustada, et suurim osa sademeid tuuakse läänetuulte poolt. Sademetehulk Sloveenias muutub ka hooaegselt. Joon. 2 Sademetehulga muutus kuude kaupa Aasta keskmine õhutemperatuur on Sloveenias palju kõrgem kui Eestis. Seda põhjustab see, et Sloveenia asub tunduvalt lõuna pool kui Eesti. Aastane sademetehulk on samuti suurem Sloveenias, kuna Sloveeniat mõjutab üsna kõvasti Aadria meri. Samuti on soojemas kliimas suurem auramine ja seega ka rohkem sademeid.
Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa
Kõik kommentaarid