Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Põllumajanduskultuur" - 7 õppematerjali

thumbnail
17
pptx

Ameerika Ühendriigid 19.sajand

Greete Hiiemäe, Katarina Oja, Eliisabet Sinimeri Ameerika Ühendriigid 19.sajandil Valitsejad Thomas Jefferson (1801-1809) James Madison (1809-1817) James Monroe (1817-1825) John Quincy Adams (1825-1829) Andrew Jackson (1829-1837) Martin Van Buren (1837-1841) William Henry Harrison (1841, suri tööpostil) John Tyler (1841-1845) James Knox Polk (1845-1849) Zachary Taylor (1849-1850) Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901) Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (P...

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Pakistani põllumajanduse ülevaade

mägist maad. Loodusnähtused on Pakistanis ka ettearvamatud, seetõttu on seal üsangi raske põldu harida. Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest, mis näitab, et riik on üldiselt madala arengutasemega. Peamised põllumajanussaadused on puuvill, nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad, õlitaimed, datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad. Kõige olulisem põllumajanduskultuur on nisu; 2005. aastal tootis Pakistan rohkem nisu kui kogu Aafrika. Palju peetakse loomi ning loomne toodang moodustab poole põllumajandussektori toodangust. Enamiku põllumajandustoodangust kasutab ära kiresti arenev toiduainetööstus. Riigis vajamineva teraviljakoguse suudab riik ise toota. Nii merest (70%) kui ka sisevetest püütakse kalu. Viimasel ajal on edendatud krevetikasvatust, mis on võimalik tänu pikale rannajoonele. 3. KOKKUVÕTE

Geograafia → Põllumajandus
7 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Eesti looduslikud pühapaigad

asustusmustris, keskusperifeeria süsteemist Keskseid pühapaiku: Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel Kõrvaline pühapaik on näiteks Hatajärv, kuhu käisid nõiad on andameid viimas ja millest üldjuhul eemale hoiti. Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised Rahvapärased uskumussüsteemid ja problemaatika Traditsiooniökoloogilised kultuuritüübid: alepõllundus-karjakasvatus vs põllumajanduskultuur ning erinev looduskultuuriline modelleeritus Kristliku superstraadi problemaatika: õigeusk vs protestantism ning erinevalt modelleeritud suhted loodususu ja kristluse vahel Vepslastel ei ole säilinud hiiekohti, need on sulandunud õigeusuga, kuid sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut teadvustada.

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Pakistan

territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad. Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest. Peamised põllumajanussaadused on puuvill, nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad, õlitaimed, datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad. Kõige olulisem põllumajanduskultuur on nisu; 2005. aastal tootis Pakistan rohkem nisu kui kogu Aafrika. Palju peetakse loomi ning loomne toodang moodustab poole põllumajandussektori toodangust. Enamiku põllumajandustoodangust kasutab ära kiresti arenev toiduainetööstus. Riigis vajamineva teraviljakoguse suudab riik ise toota. Nii merest (70%) kui ka sisevetest püütakse kalu. Viimasel ajal on edendatud krevetikasvatust. 5. Metsamajandus ja metsatööstus

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Marjad - referaat

Kuid leesika varred lamavad enamasti maas, pohla omad on püstised. Teiseks on pohla marjad hapukad, leesikal jahused. Ja kolmandaks on pohla lehe alumine ots 15 ümar, leesika lehel aga pikalt sujuvalt rootsuks ahenev. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.9 Astelpaju (Hippophae rbamnoides) Astelpaju on äärmiselt mitmekesine ja paljulubav põllumajanduskultuur - selle viljelemine on väga keskkonnasäästlik ning suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju on ka tervislik - talle on raske leida raviomaduste poolest võrdset. Seetõttu on lausa kummaline, et Eestis astelpaju nii vähe viljeldakse. Siin me püüamegi aidata seda viga parandada - sest lõppude lõpuks ei kasvanud Eesti territooriumil pärast jääaega muud kui ainult astelpaju, meie

Bioloogia → Bioloogia
67 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee Astelpajumari - tõeline tervise eliksiir. Astelpaju kasutusvõimalused köögis väga mitmekülgsed.

Toit → Toiduained
45 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Toiduainete taimne toore

mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 ­ 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee Astelpajumari - tõeline tervise eliksiir. Marju kasutatakse: - värskelt, - külmutatult või - kuivatatult. Marjadest valmistatakse:

Põllumajandus → Köögiviljandus
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun