Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus Kulukaimad Rookatused, Klaaspinnad Pliit, ahi detailid/tööd päikesekollektor ehitusel Arvestamine Keldri uks Maksimaalselt Maksimaalselt Suuremad pinnad, ilmakaartega/tuulte projekteeritud põhja päikeseküllased päikeseküllased ruumid aknad suunatud poole, aknad mere ruumid, hoone lõunasse. Põhjafassaad suunaga (ruumide, poole lääneküljes soojust ühe korruse kõrgune,
..................................................................................5 Päikesepaneelide plussid ja miinused.....................................................................................5 Plussid.................................................................................................................................5 Miinused..............................................................................................................................6 Päikesekollektor..........................................................................................................................7 Kollektorite tüübid..................................................................................................................8 Graafikud...............................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................
Julia Kjahrenova võimalik muundada elektrienergiaks kaudselt, rakendades süsteemi; peeglid aurukatel – auruturbiingeneraator; vahetult fotoelementide abil; kasutatakse põhiliselt räni või gallium arseeniid fotoelemente, milliste kasutegur ulatub 20... 35%ni. 8 PÄIKESEKOLLEKTOR Päikesekollektor kujutab endast kile või klaasi alla paigutatud kiirgusenergiat Julia Kjahrenova neelavaid torusid või plaatsoojusvahetit, milles voolab soojuskandja (vesi, õhk, vms.). Klaas või kilekate takistab pikemalaineiise soojuskiirguse tagasipääsu keskkonda, mille tulemusena temperatuur kile või klaasi all tõuseb ning
Päikeseenergia Teele Meister 11.i PÄIKE Ø Suurim ja parim jõujaam maailmas! Ø Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine Ø Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku Energeetika tulevik... Mis on päikesepatarei ehk Päikesekollektor? Ø Päikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks Ø Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides Ø Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal Ø
· Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades. · 1998. aastal oli päikesepaneelide hind 1 vati kohta 4,5 USA dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit. · Päikesepaneeli liigid: monokristallilised paneelid, polükristallilised paneelid, sadestatud kilega paneelid. · Päikesepaneelis energia kogumine ülekandmiseks vedelikule toimub läbi päikesekollektori. Päikesepaneelidest koostatud päikesepatarei Päikesekollektor · Jaguneb kaheks: lamekollektor ( tasapinnaline ja vasest plaat) ja vaakumkollektor( vaakumtorudega). · Otsene päikesekiirgus läbib kollektori spetsiaalkatte ja langeb tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ja muundub vajaminevaks soojusenergiaks. · Päikesekollektorite kasutegur lamedal ja vaakumtorudega kollektoril vastavalt kuni 75- 96% . · Juhtiv päikesekollektorite tootja maailmas on Hiina. Päikesetornid
päikese energia kasutamine elektri tootmiseks Päiksepatareid, päiksepaneelid päikese energia kasutamine soojuse saamiseks Soojuskandjaks on vesi, sobib teiseldavaks või ajutiseks veesoojendiks päikesepaneelid, kollektorid Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrkumüümiseks. Päikesekollektor on seadeldis, mis neelduva päikesekiirguse toimel soojendab kollektorit läbivat soojuskandjat, mille vahendusel saab kütta tarbevett. Päikesekollektor töötab protsessis soojusvahetina. passiivne energia kasutamine ruumi kütmiseks ruumide orienteerimine, klaaspindade kasutamine, akumuleerivate seinte/põrandate kasutamine passiivse energia kasutamine valgustuseks ruumide orientatsioon, heledad pinnad, peegelpinnad
Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega[13] energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid. Päikesekollektorid on üldiselt ehitatud nii, et nad võivad energiat koguda nii selge kui ka pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb on saak märksa väiksemaks. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse.
Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta. 3 Päikesekollektorid Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja
valge 249 min max -65 Päikeseenergia rakendusi (1) M A A Päikesekollektorid elamute tarbeks TE A D U Päikesekollektor laeval SORCE (Solar Radiation and Climate Experiment) satelliit globaalsete S kliimamuutuste ja UV-B-kiirguse uurimiseks M A A TE A D U S vaakumkollektorid: päikesepaneelid: M A A TE A D
päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta. Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel. Uus avastus võimaldab päikeselt kogutud energiat odavalt salvestada ning seega ületada peamine komistuskivi, mis on siiani takistanud päikeseenergia kujunemist peamiseks energiaallikaks. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi keemiaprofessor Daniel Nocera on välja
(puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms). hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta Uümbris 0,1 W/m²K. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) hoone õhutihedus on n50Pa 0,6 korda/h. Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka PASSIIVSE päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise
5. hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta. 6. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. 7. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. 8. ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). 9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi.
1) passiivse päikeseenergia arhitektuuriga tuleb arvestada juba ehitise projekteerimisel ja ala planeerimisel; 2) ehitisel ei pruugi olla soodne asukoht, mis võimaldaks päikesekiirguse maksimaalset ärakasutamist; 3) kaitsealuste ehitiste puhul võib tekkida takistusi ehitise välisilme muutmisel; 4) teatavat tüüpi ehituskonstruktsioonid ei võimalda passiivse päikeseenergia elementide kasutamist. [5: 24] 1.5 Aktiivne päikeseenergia 1.5.1 Päikesekollektor Päikesekollektor on soojusvaheti, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori. Soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energiaefektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. [9] Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90 - 95 protsendini
.................................................................27 Pilt 6 Konvektor................................................................................................................27 ...........................................................................................................................................27 Pilt 7 Põrandaküte............................................................................................................. 28 Pilt 9 Päikesekollektor...................................................................................................... 28 Pilt 8 Küttekile.................................................................................................................. 28 Pilt 10 Soojuspumba tööpõhimõte.................................................................................... 28 Pilt 12 Õhksoojuspump...................................................................................................
..............................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia.....................................................................................................6 1.1.3.1 Päikesekollektor.........................................................................................................6 1.2 Vesi.............................................................................................................................................7 1.2.1 Jõgede hüdroenergia...........................................................................................................7 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: .................................
-- vanu maju on keeruline ja kulukas ümber ehitada; -- passiivse päikeseenergia projekte kasutavate majade ehitamine on kallim. Aktiivsel päikeseenergia kasutamisel paigutatakse hoonete katusele või maapinnale päikesekollektorid (päikesepaneelid) ning kogutakse energiat soojuse või elektrina. Päikese kiirgusenergia muundatakse elektri- ja soojusenergiaks. Päikesekütte aktiivsüsteemid koosnevad päikesekollektorist, soojusmahutist ja soojuse jaotamise süsteemist. Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks, mis väljastatakse jaotussüsteemi kaudu. Soojuse edasitoimetamiseks saab kasutada vedelikke või õhku. Kollektori suurus ja sellise süsteemi säästlikkus sõltub energiavajadusest ja kohalikust ilmastikust. Täitke koos õpilastega töölehelt 20.2 ülesanne 1. Aktiivse päikeseenergia kasutamise eelised ja puudused: + päikeseenergia kasutamine ei tekita kasvuhoonegaase, on seega keskkonnasõbralik;
http://valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad/energiajulgeolek/eesti-taastuvenergia-tegevuskava Päikeseenergia Maailmas kõige kiiremini arenenud energiatehnoloogia on võrku ühendatud päikeseelektrisüsteemid, mis kasvas aastatel 20002004 60% aastas. Päikeseenenergiat saab kasutada väga erinevates valdkondades: elamu ja kontorihoonete energiavarustuses, keskkonnamonitooringu, telekommuni- katsiooni, ohutusvalgustuse, linnavalgustuse ja muude süsteemide osana. Päikeseenergia eelised: Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks. -Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. -Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. -Päiksepaneelid on hooldusvabad. -Päiksepaneeli energiaallikas päikesevalgus on tasuta saadaval. Päikeseelektri süsteem võimaldab kas osalist või täielikku sõltumatust elektrivõrkudest. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik. Tuuleenergia
annaabi.ee 
