põgeneb veekogu põhja (Remm, 1954). 3.3 Valmikud Sääsklaste valmikud on õrna kehaehitusega, äsjakoorununa on nad pehme kehakattega ja abitud. Mõne päeva peatuvad nad veepinnal või rohukõrrel, kuni suudab lennata. Oma õrna kehaehituse tõttu on nad niiskuse ja varjulembesed ning tuul ja päike ei meeldi neile samuti. Enamuse ajast veedavad nad põõsastikus, tihedas rohus jne (Remm, 1954). Valmikujärk kestab mõned kuud. Pistesääsklased toituvad inimese, kodu- ja metsloomade verest. Isasloomad verd ei ime. Emasloomadel on vereimemine aga hädavajalik, vastasel korral ei hakka nende kehas arenema sugurakud (Remm, 1954). Pärast õnnestunud vereimemist lendab mõnda varjulisse kohta seedlema. Mõne päeva pärast ta muneb. Selline imemine ja munemine võib toimuda suve jooksul mitu korda, juhul kui sääsk ei hukku (Remm, 1954). Isasloomade eluiga on aga lühem. Tavaliselt ollakse suurtes parvedes ja oodatakse
Lololo siin nimi Sääskede areng · Täismoondega arenevad · Neli järku: muna, vastne, nukk ja valmik · Kestab 10- 28 päeva · 200- 300 muna · Söövad pisiorganisme ja orgaanilist hõljumit Elukeskkond · Lendamiseks esimene tiivapaar · Tagatiivad muutunud sumisteks · Lendavad niiske ja tuulevaikse ilmaga · Päikesepaisteline ja tuuline ei sobi · Elavad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades. Pistesääsklased · Kahetiivaliste selts · Rohkem kui 2000 liiki · Taimemahl, lindude ja imetajate veri · Pistesääskedel pikk ettepoole suunatud iminokk ja läbipaistvate soomustega kaetud keha · Vereimejad: hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed, laulusääsed. · Puuduvad vaid kõrbetes Hallasääsed · Eestis 4 liiki- tavalisemalt metsa- ja harilik-hallasääsk · Metsa- hallasääsk: 2 põlvkonda aastas- juunis ja augustis
SÄÄSK KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Pistesääsklased Birgit saar 8b ARENG Sääsed kuuluvad kahetiivaliste alla, keda on maailmas 125 000 liiki Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: • muna • vastne • nukk • valmik PALJUNEMINE ● Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz)
Sääsk Selts: kahetiivalised Diptera Alamselts: sääselised Nematocera Sääselisi on Eestis teada umbes 800 liiki. Verd imevad sääselised kuuluvad sugukondadesse pistesääsklased, kihulased, habesääsklased; troopikas ka moskiitolased. Kahetiivaliste seltsist maiustavad verega veel parmud. Habesääsklased on 3-4 mm pikkused putukad, keda praeguseks on teada umbes 3500 liiki. Nende vastsed arenevad vaid väga niisketes paikades. Suur osa liikidest toitub nektarist, verd imevate liikide süljel on ärritav toime. Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd
suhteliselt lühikesed. troopikani, nad puuduvad vaid pikenemine. Pikad Paljude liikide emased on kõrbetes, sest vastsed elavad vees jalad langevad tuntud väga tüütavate ja ka valmikud vajavad suurt rebimise korral vereimejatena. Isased teisi õhuniiskust. Väga paljud kergesti looma loomi ei ründa. Siiski ei ole pistesääsklased toituvad küljest ära, see on vere imemine kihulaste valmikuna vaid taimemahladest, kaitsekohastumus, jaoks obligatoorne. On kuid terve rea liikide emased on mida nimetatakse teada terve rida kihulasi, kohastunud loomadelt (peamiselt autotoomiaks. kelle emased toituvad vaid imetajatelt) vere imemisele. nektarist.
62. Ujurlaste (Dytiscidae), sõudurlaste (Corixidae), pisisõudurlaste (Micronectidae) ja selgsõudurlaste (Notonectidae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus. 63. Ehmestiivalised (Trichoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 64. Ehmestiivaliste (Trichoptera) ja liblikaliste (Lepidoptera) ehituse ja eluviisi võrdlus. 65. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest. 66. Surusääsklased (Chironomidae) ja pistesääsklased (Culicidae): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Eesti vetest. 67. Verdimevate kahetiivaliste (Diptera) sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti vetes (vähemalt neli). 68. Pistesääsklaste (Culicidae) ja klaasiksääskede (Chaoborus) eluviisi võrdlus. 69. Soovimatud putukad (Insecta) inimese majas ja ihul: prussakad, kirbud, lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone. 70. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: mis on ühist, mis erineb. 71
Palju vees elavate vastsetega rühmi. Alamselts kärbselised (Brachycera) on jässakamad ja lühemate, ainult kolmelüliliste tundlatega. Eluviis: kahetiivalised on kohastunud erinevate elutingimustega. Mõned valmikud ei toitu üldse, teised imevad õitelt nektarit, puude mahla jne. Paljud on kohastunud ka soojavereliste loomade verd imema. Näited: parmlased (Tabanidae), ogakärblased (Stratiomyiidae), sookärblased (Ephydridae). 64. Surusääsklased (Chironomidae) ja pistesääsklased (Culicidae): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Eesti vetest Surusääsklased: Vastsed on paari millimeetri kuni paari sentimeetri pikkused, silinderja pehme kehaga ja kõva peakapsliga, tõeliste jalgadeta, kuid paari ebajalgadega nii kere ees- kui tagaotsas. Tegutsevad enamasti põhjasettes või endatehtud mudatorukestes taimedel; vabasse vette sattunult liiguvad iseloomulikult küljelt küljele viseldes. Võivad olla mitut värvi; paljud on hemoglobiinist punased.
silinderja pehma kehaga, kõva peakapsel, tõeliste jalgadeta, paar ebajalga.tegutsevad põhjasettes, taimedel mudatorukestes, vees liiguvad küljelt küljele viseldes, mitut värvi, osad punased, mitmsugused toitumisviisid. Nukk liikumisvõimeline, ujub kestumiseks pinnale, valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, emased munevad vette ja surevad. N: harilik surusääsk e.tümmisääsk, hironomiid. Pistesääsklased N: hallasääsk, laulusääsk. 65. habesääsklased, kihulased, pistesääsklane, surusääsklased 66. Klaasiksääsk elab järvede sügavamates, hapnikuvaestes veekihtides, öösel käib ülalpool hingamas. Paarilised õhupõied kere ees- ja tagaosa. Pistesääsklased on laialt levinud ja arvukad siseveekogudes, kus pole palju kalu. 67. Lutikad Eritiivalised, nimtus tuleneb nende eestiibade ehitusest, eesosa paks, tagaosa kilejas,imemissuistega putukad, imevad taimede ja loomade mahla
Tiikides on vähe liike, aga nende hulk võib olla kõrge. Vähenõudlikud liigid, eriti rohevetikas. Zooplanktonis ainuraksed, keriloomad, vesikirbud. Nekton: koger, vesikud, konnad. Sood. Zooplanktonis veskirbulised, keriloomad, aerjalalised, rullikulised. Bentos on rabades vaene, kuid perifüütonis (vees olevatele esemetele, taimedele loomadele kinnitunud organismid vms) mitmed iseloomulikud liigid (kiililised, mardikalised, lutikalised, vesiämblik, pistesääsklased). Põhjavetes on ainult bakterid ja loomad, TAIMED PUUDUVAD. Palju rullikulisi, kilpvähklasid jm vähilaadseid. Süvamereasukatega võib neid võrrelda. Interstitsiaalelustik- liivaterade vahel, lainetuse mõjupiirkonnas. Ainult pisikesed vormid: ainuraksed vetikad ja loomad, lameusiid, ümarussid, väikesed rõngussid. ENAMASTI ÜKSI LIIK EI HÕLMA KOGU VEEKOGU. Umbes 65% panktoni biomassist esineb ülemises 500m veekihis.
annaabi.ee 
