Pikoloflööt Pikoloflööt on puupuhkpill, flöödi "väikeveli". Välimuselt sarnaneb ta suurele flöödile, kuid on sellest pisem ning ulatuselt kõrgem. Pikoloflööt kõlab oktaav kõrgemalt kui noodis kirjas. Pikoloflöödi kõlavärv on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu. Algselt oli pikoloflööt valmistatud puust, tänapäeval valmistatakse neid lisaks veel näiteks hõbedast või plastikust. Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia, kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas. Pikoloflöödile on kirjutanud instrumentaalkontserte Lowell Liebermann, Sir Peter Maxwell Davies, Bruce Broughton, Valentino Bucchi, Egil Hovland, Guus Janssen, Daniel Pinkham. Graham Waterhouse on kirjutanud kvinteti
(plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod https://www.youtube.com/watch?v=zLLlBNUZmfQ https://www.youtube.com/watch?v=eChLCFAGyx0 (1:30) Info https://et.wikipedia.org/wiki/Flööt http://paidemuusikakool.ee/puhkpillid/floot/ http:// www.aripaev.ee/uudised/2007/01/25/floot-iidne-muusikainstrum ent http://www.muusika.tln.edu.ee/est/floot/
Mati Lukk Mihkel Peäske Guy Spielman Kalervo Kulmala Regina Udod Mari-Liis Vihermäe Madis Kari Pan Ye Meelis Ainsalu Linda Vood Signe Sõmer Kalmer Kiik Janel Altroff Janika Lentsius Meelis Vind Kalle Koppel Imre Eenma (pikoloflööt) (bassklarnet) Tõnu Künnapas Kaupo Olt Valdek Põld Maret Orgmets Ants Õnnis TROMBOON OBOE FAGOTT TROMPET Andres Kontus Nils Rõõmussaar Peeter Sarapuu Indrek Vau
Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse suu ees mängides põiki(põikiflööt). Huulikuks on pillile ovaalne ava, see on aukhuulik. Selle hääleulatus on c1d4. See on nii saate kui ka soolopill.Pillid ajalugu ulatub aastatuhandete taha.Tänapäevase kuju ja hääleomaduse andis pillile Saksa pillimeister Theobald Böhm. Flöödil on ka väike vend pikoloflööt, kõla on oktaavi võrra kõrgemalt. 1690.a esitles Saksa pillimeister Johann Denner uut pilli, mis saab nimeks KLARNET, kuna tema kõla kõrges registris meenutas keskaegset trompetclarinot. Pilli valmistatakse puidust kui ka tehismaterjalitest. Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3 me ossa.Pilli toru algab peenema noka taolise osaga, millle kinnitatakse ühe kordne lesthuulik ehk trost. Hääleulatus on eg3. Tänapäeval
Tema kõla on vägev, mahlakas ja majesteetlik. Samas saab tuubaga esitada ka ülivaikseid helisid. 5 KOKKUVÕTE Puhkpillide perekond on väga mitmekesine. Lisaks tuntud pillidele nagu flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, tromboon ja tuuba on mitmel instrumendil omakorda väisemaid ja suuremaid ,,sugulasi", näiteks flöödi ,,vennaks" on pikoloflööt, oboel temast veidi suurem inglisarv, klarnetil bassklarnet. Kõiki neid ,,sugulasi" kaasatakse vajadusel samuti orkestrisse ja selle nimel on muusikud juba mitu sajandit vaeva näinud, et neid kõiki kokku sobitada. Lisaks klassikalises sümfooniaorkestris kasutatavatale puhkpillidele on olemas Eestis rahvapillidena tuntud vilepill, pajupill, piiber, putkevile, savipill, sikusarv, pasun, torupill jne. Puhkpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas
PUUPUHKPILLID Termin ``puupill`` märgib tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. (vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõr...
5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest (sealhulgas klaasist) ja süsinikkiust. Levinuim
instrumendile. Sonaadi esimene osa on kaalukaim ja kirjutatud sonaadivormis. Kujunes välja 18.sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos. sümfoonia sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile sümfooniaorkester suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver). tutu (loe: tuutuu) baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline) Püsiekspositsioon ,,Muusikainstrumente läbi mitme sajandi"
Aastal 1847 leiutas Theobald Böhm klappide süsteemi, alates millest saab flööti mängida ka kromaatiliselt ( võttis kasutusele silindrilise flöödi, enne oli kooniline). Huuliku auk on barapooli kujuline. Pilli ehitamisel kasutati ka süsinikkiude, värvuselt tume. Madal ots oli tugevam, kuid kadus iseloomulik tämber. Hinnatud on kullast flöödid. Puupuhkpillide puhul on oluline keel. 1) lihtne (,,kuiv" sülitamine, tfuu) 2) topelt keel (t, k) Flöödi perekond: Pikoloflööt in C (kõlab oktav kõrgemalt) Flööt in C Altflööt in G Bassflööt in C (kõlab oktav madalamat) (Kontrabassflööt in G Matthias Ziegler) Ulatus: C1 C4 (enamus flöötidel on h-klapp) Pikoloflöödi madalaim aste on d. Komplitseeritud võtted: 1.oktavi cis-d, c-des trillerid 2.oktavi a-b, a-c trillerid Uue muusika mänguvõtted: 1. Multifonid 2. Glissado (kuni terts) 3. Keeleramm (tongue ram) 4. Key click 5. Pizzicato 6. Õhkhelid (breath tone) 7
*Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast: Alt, mezzosopran, kontraalt, sopran, koloratuursopran Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik
annaabi.ee 
