x=190,67 eurot on sisseostuhind c. Mitu eurot saab kauplus iga pesumasina müügist kasumit? K asum∙ SH =0,625 ∙190,67=119,17 eurot on kasum 5. Millise summa pead kirjutama oma CV-sse palgasooviks, kui soovid kätte saada vähemalt 900 eurot ja näita arvutuskäike (kommenteeri). NP −tmm ∙ mvt B P= ( 1−tkm− pkm )( 1−tmm) 900−0,2∙ 170 866 B P= = =1122,93 eurot palgasoov . ( 1−0,016−0,02 )( 1−0,2 ) 0,964 ∙ 0,8 6. Milline on töötaja bruto- ja netopalk, kui tulumaks oli palgalehel 187,2 eurot. Töötaja on liitunud pensionikindlustusega ning on kirjutanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamise kohta.
MOTOLASKUR RÜHM JAGU ROODUS KOKKU: JAOÜLEM, AK-74, GP-25 BMP-2 10 TK BMP JUHT, PM AK-74 52 TK SIHTUR, AK-74 PM 24 TK LASKUR, AK-74, GP-25 SVD 03 TK KUULIPILDUR, PKM RPK-74 09 TK KERGEKUULIPILGUR, RPK-74 (PKM) PKM 09 TK GRANAADIHEITUR PRG-7, PM GP-25 18 TK GRANAADIHEITURI ABI, AK-74 9 MOTOLASKUR ROOD ( BTR )
Avansiline tulumaks 15.06, 15.09, 15.12 Avansiline sotsiaalmaks 15.03, 15.09, 15.09, 15.12. Numbrid Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaks 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% Maksuvaba tulu kuus 170.- Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Tööandja maksud töötasult: Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustusmakse 0,8% Töötasult kinnipeetavad maksud: Töötuskindlustusmakse 1,6% Pensionikindlustusmakse 2% Tulumaks 20% Tulumaksu arvestamise metoodika: (töötasu-pkm-tkm- maksuvaba min ehk 170.-)*tm Valem : NETO=BRUTO-pkm-tkm-tm IV LOENG Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. Situatsiooonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilis otsuseid ja tegevusi. Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat(avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks).
Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi. Maatriks, armatuur 69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Maatriksi (komposiidi pidevfaasi) koostise järgi eristatakse metalseid, keraamilisi ja polümeerseid komposiitmaterjale. 70. Armatuuri liigitus ning kasutatavad materjalid. Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul. kasutatakse: niitkristalle e. fibrille; metalltraati; polükristallilist ja anorgaanilist kiudu
Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit- materjale järgmiselt: • metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid, • plastkomposiitmaterjalid (PKM), • keraamilised komposiitmaterjalid (KKM), süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). 25 24. Materjalide valik laevaehituses Erinevad laevaregistrid: • PC – Морской регистр судоходства (RUS) • LR – Lloyd’s register (GRB) • NV – Det Norske veritas (NOR) • GL – Germanischer lloyd (GER) Laevaehitus materjalid jagunevad kolme gruppi: 1
KM on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ning plastset maatriksiks. Metallkomposiitmaterjalides (MKM) kasutatakse maat- riksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja koobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Plastkomposiitmaterjalideks (PKM) nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on: Klaasplastid Süsinikplastid Boorplastid Metalloplastid 7 Organoplastid Keraamilised komposiitmaterjalid
niklit, titaani jt.), polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüd- (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN, silitsiide MoSi2 jt.). Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: - metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid, - plastkomposiitmaterjalid (PKM), - keraamilised komposiitmaterjalid (KKM), - süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Metallkomposiitmaterjalid Metallkomposiitmaterjalides (MKM) kasutatakse maatriksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja koobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Plastkomposiitmaterjalid Plastkomposiitmaterjalideks (PKM) nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest
valmistamisel järgmisi meetodeid: a) tardfaasilist meetodit maatriks on pulber, õhuke leht (foolium) või kompaktne metall, b) vedelfaasilist meetodit maatriksi materjal sulatatakse ja sellega immutatakse armatuuri või kasvatatakse sulami suundkristalliseerimise teel armatuuris kiulised armeerivad kristallid, sadestusmeetodit maatriks sadestatakse armatuurile soolalahustest, auru- või plasmafaasist. 39) Plastkomposiitmaterjalid ja nende omadused. Plastkomposiitmaterjalideks (PKM) nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Käesoleval ajal valmistab tööstus erinevaid plastkomposiite (klaasplastid, metalloplastid jt.) ja teeb neist konstruktsioonidetaile: raketikeresid, naftatsisterne, lennukipropellereid, torusid, spordiriistu, elek- troonika mikroskeeme jt. Üks põhjus, mis viimase ajani takistas klaasplastide kasutamist raskkoormatud
selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuu- SAP865 380 7 - muskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus 105 2 - jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning (500 °C) teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse arma- Plastkomposiidid tuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks (sele 1.48). (PKM) Klaasplast (EP-ga) Armatuur - pikiarmatuuriga 2100 - 96 - ristiarmatuuriga 950 - 50 Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- - orienteerimata 20...200 - 1,2...12
niklit, titaani jt), polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2). Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: - metallkomposiitmaterjalid (MKM), ka disepersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid. - Plastkomposiitmaterjalid (PKM) - Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) - Süsinikkomposiitmaterjalid (SKM) c)Kermis Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. (Kokkuvõttev seletus allolevast kermiste seletusest). Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse rasksulavaid suure kõvadusega oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid
annaabi.ee 
