jääb meile tajumatuks ja nähtamatuks. Oma välimist nähtavushorisonti tajun ma üpris hästi. Näiteks toon veetilga, mis on tuntav ja oma silmaga nähtav. Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu. Mida rohkem koguneb veetilku, seda suuremaks loik muutub. Lõpuks, kui veepiisku on väga suures koguses, moodustub lausa meri või isegi ookean. Ookean on minu nähtavushorisondi piir ja sellega lõppeb minu välimine nähtavushorisont. Samuti suudan ma kergesti eristada seda, kui palju on 100 meetri jooks lühem maratonist, sest suudan seda ettekujutada ja tajuda. Sisemine nähtavushorisont on aatom ja molekul. Sellisel tasandil inimesed enam näha ei suuda. Näiteks Kuu ja Päikese suurust on võimatu tajuda. Ma võin küll arvutada, palju on üks planeet teisest suurem, kuid tajuda ma seda ei suuda. Kui ma olin alles väike, ei suutnud ma iialgi ette kujutada, et maailmas võiks olla midagi, mida ma näha ei suuda
10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus.
määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? Kui pole vaatlejat, siis pole ka füüsikat, sest füüsika on nende ühine peegeldavate kujutluste süsteem. 8. Mis on nähtavushorisont? Piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. 9. Mis on sisemine ja väline nähtavushorisont? Sisemine nähravushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole, välimine nähtavushorisont on on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole 10. Mis on füüsika ülesanne inimkonna
Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi pole ükski mõõtmine täpne. arvväärtuse kindlakstegemis. Mõõtühik- kokkuleppeline suurus, mida kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemisel. Mõõtmise ebatäpsuse põhjused: mõõteriist ei ole 100% täpne; keskkonnategurid, ebatäpne teooria, etalon on ebatäpne, teadmata põhjused. Mõõtühik- kokkulepitud suurus Välimine nähtavushorisont- Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada (millegi kirjeldamine, milleks enam pole sõnu…) Sisemine nähtavushorisont- Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, Füüsikaline suurus- objekti või nähtuse omadus, mida saab arvuliselt kirjeldada. Looduse struktuuritasemed- mega-; makro- ja mikromaailm. Kaudne mõõtmine- on mõõtmine, kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel (valemi abil) otsemõõdetud suuruste kaudu
Klass: Vastake küsimustele ja kirjutage lahti mõisted kasutades Vikos antud materjale 1.Mis on loodusteaduste põhieesmärk..................................................................................................... ................................................................................................................................................................. 2.Mis on väline nähtavushorisont............................................................................................................ ................................................................................................................................................................. . 3.Too näiteid mikro-, makro- ja megamaailma objektidest (kõigile vähemalt 2) ...................................................................................................................................................
Kontrolltöö nr 1 Nähtavushorisonte on 2: välimine ja sisemine nähtavushorisont. Välimine on vaatleja teadmiste piir, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teaduslikult kirjeldada. Sisemine on vaatleja piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda. Näiteks, minu kui vaatleja välimine nähtavushorisont on kosmos. Ma oskan rääkida planeetidest ja kosmosest. Sisemine nähavushorisont on aga aatom ja molekul. Looduses on erinevad struktuuritasemed. Makromaailma moodustavad kehad, mis ei erine inimesest mõõtmetelt enam kui miljon korda. Megamaailm on väga suurte mõõtmetega ehk üle ühe megameetri suured objektid, näiteks Maakera ja teised planeedid. Mikromaailm koosneb ühest mikromeetrist väiksematest molekulidest, aatomitest ja nende koostisosadest.
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt.
Mõõtemääramatus - suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku Tõeline väärtus mõõteväärtus, mida pole võimalik kunagi leida, sest mõõtmisega seondub alati mõõteviga Mõõteviga - mõõteväärtuse ja suuruse tõelise väärtuse vahe Maailmavaade - teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega Nähtavushorisont - piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta Megamaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju suurematest objektidest Mikromaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju väiksematest objektidest (tüüpilise mõõtmega alla ühe mikromeetri) Makromaailm - moodustub objektidest, mille tüüpilised mõõtmed jäävad
vaatleja saab infot kogemuslikult tunnetus protsessi osad 1) sündmus 2 ) signaal 3) moonutus 4)retseptor 5) haisting 6) kujutlus ) ________________________________________________________________________________ nähtavushorisont See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. välimine Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada,
vaatleja saab infot kogemuslikult tunnetus protsessi osad 1) sündmus 2 ) signaal 3) moonutus 4)retseptor 5) haisting 6) kujutlus ) ________________________________________________________________________________ nähtavushorisont See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. välimine Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada, nimetatakse välimiseks nähtavushorisondiks.
Füüsika kontrolltöö 1. Iseloomusta mõistet nähtavushorisont. Piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 2. Nimeta si-süsteemi põhiühikud. (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) 3. Loodusteaduslike mudelite liigid Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks.
25. Mis on maailm? Maailmaks nimetatakse kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest sama moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega
25. Mis on maailm? Maailmaks nimetatakse kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest sama moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega
merest. • Vaatlejast kaugemal paiknevad punktid jäävad Maa kerakujulisuse tõttu horisondi taha. • Nähtavushorisondiks nimetame piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. • Objekt jääb nähtavushorisondi taha mitte lihtsa teadmiste puudumise tõttu (juhtumisi pole seda asja veel uuritud), vaid vaatlusvahendite ebatäiuslikkuse tulemusena. Sisemine ja väline nähtavushorisont • Sisemine nähtavushorisont on konkreetse vaatleja või kogu inimkonna teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole. • Väline nähtavushorisont on vaatleja(te) teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole Makro-, mikro- ja megamaailm • Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult ilma abivahenditeta hoomatavate katsete abil.
4 Mis on loodusseadus? 5 Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? 6 Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda? 7 Mis on katse, mis on eksperiment? 8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? 16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia? 17 Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? 18 Mis on SI ja milles on selle olulisus? 19 Mis on mudel
peegeldavate kujutluste süsteem (aga mitte loodus ise!). Vaatleja tunnused: • tahe, • aistingud, • mälu, • mõistus Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad. Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised kujutluste süsteemid. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Nähtavushorisont Nähtavushorisont Üldtunnustatud vastuste piir Mis on nähtavus- horisondi sees? Mis on nähtavus- horisondi taga? Milline on sinu nähtavushorisont? Mina Mis on Mis on selle nähtavus- (nähtavushorisondi) horisondi sees? taga ? • Mis on sellest veel suurem asi? Ja Mis on need veel väiksemad asjad, millest uuritav asi koosneb? • vastamine nendele küsimustele on võimalik
· tahe, · aistingud, · mälu, · mõistus Reemo Voltri Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad. Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised kujutluste süsteemid. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Reemo Voltri Nähtavushorisont Reemo Voltri Reemo Voltri Nähtavushorisont Üldtunnustatud vastuste piir Reemo Voltri Mis on nähtavus- horisondi sees? Mis on nähtavus- horisondi taga? Reemo Voltri Milline on sinu nähtavushorisont? Mina Mis on Mis on selle nähtavus- (nähtavushorisondi) horisondi sees? taga ? Reemo Voltri
Füüsika saab looduse kohta teavet vaatluse teel. Kõige lihtsam on vaadelda objekte meie ümber ja meiege umbes sama suurust. Siis tajume kõige kergemini nende suurusi. Näiteks on meil raske uurida tolmukübemet või kaugeid planeete. Vahemaid, mida me ise suudame läbida seda suudame kujutame ette aga suuremaid kaugusi Maast Kuuni võrrelda ei suuda. Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suuda teadlikult kirjeldada nim. Välimine nähtavushorisont. Piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda nim. sisemiseks nähtavushorisondiks 4.Määra looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. Seda osa loodusest, mille objektid on inimesel tajutavad ja tunnetavad ilma keeruliste tehniliste lisavahenditeta nim. makrimaailmaks. Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väiksemad füüsikalised objektid nim. mikromaailmaks.
moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja täpsustub meie maailmapilt pidevalt. Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks. Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane). II tund: Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mis on nähtavushorisont? Mis on selle taga ja mis selle sees? See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende
looduses esinevaid vastastikmõjusid. Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest. 10. Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? No idea :/ 11. Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? Et sa küsida saaksid ... ... ... . Tahetakse teada ja uurida, millest aine koosneb ja kui suur on Universum jne. 12. Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? Nähtavushorisondiks nimetame piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Inimese isikliku nähtavushorisondi taha võivad jääda need loodusobjektid, millega tutvumiseni ta pole oma personaalses arengus veel jõudnud. Võib öelda, et neid objekte pole tema jaoks veel olemas
moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja täpsustub meie maailmapilt pidevalt. Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks. Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane). Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. ● Mis on nähtavushorisont? Mis on selle taga ja mis selle sees? See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende
annaabi.ee 
