Nigulapäev Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Saarlased on ütelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa. Nigulapäeva on püha Nikolausega seotud aga Eestis kindlad seosed ja teated selle kohta puuduvad. Püha Nikolaus on väga oluline ka Euroopa ja Põhja-Ameerika pärimuses. Temast kujunes Ameerikas Santa Claus ehk meilegi tuntud jõuluvana. Ing...
Estonian National Spring Holidays Sanna Kartau, Mari-Ann Lumeste, 2011 What holidays do we have in Spring? March · 8th - Women's Day (Naistepäev) · 12th - St Gregorius's Day (Korjusepäev) · 14th - Estonia's Mother Tongue Day · 17th - St Gertrude's Day (Käädripäev) · 25th - St Mary's Day (Ussimaarjapäev) April 1st - April Fools Day 1st - Karjalaskepäev (the day cattle was first sent to the pastures after winter) 14th - Plowing Day (Künnipäev) 23rd - St George's Day (Jüripäev) Moving Easter (Lihavõtted) May · 1st - Walpurgis Day and Night (Volbripäev) · 9th - St Nicholas's Day (Nigulapäev) · The second Sunday of May - Mother's Day (Emadepäev) We'll pick... A - 14th of March - Estonia's Mother Tongue day B - (varies between the 25th of March and 25th of April) - Easter C - 1st of May - Walpurgis Day and Night 14th of March - Estonia's Mother Tong...
23. aprill jüripäev pikk talv möödas, põllud ootasid peremeest, kari ootas perenaist, peremees pidi ümber oma põldude käima, et head saaki saada. Kari viidi karjamaale, jäid sinna mihklipäevani. Tööliste palkamine tallu, tehti kaupa sulaste ja talutüdrukutega. Kirde-Eestis on see päev naiste peopäev. Lüpsiku turgutamine ja või tegemine. · Mai (lehekuu): 1. mai töörahvapüha, maipüha, volbriöö - nõiad 9. mai kevadine nigulapäev ümber kirikuristi käik, küünalde ja toidu viimine kirikusse, et õnnistust saada. Hommikul kirikuskäik, pärast lahutati meelt. · Juuni (jaanikuu): 24. juuni jaanipäev õhtul süüdati jaanituli, enne seda käidi saunas. 27. juuni seitsmemagajapäev kui sel päeval sajab, siis sajab 7 nädalat järjest. · Juuli (heinkuu, jaagupikuu): 2. juuli heinamaarjapäev naistel töökeeld 10. juuli seitsmevennapäev 22
Munade veeretamine Varahommikune munade veeretamine Söök/Jook: Pasha Mai (lehekuu, õiekuu) 1. Mai- volbripäev Walburga Vilipuse päev Loksperi mäel nõiad Kombed: Kaunviljade ja köögiviljade külvamise päev Tule tegemine Kellade helistamine Kui on soe ilm, tuleb soe suvi ja vastupidi 9. mai- nigulapäev Kombed: Külvata kaera, nisu, kaunvilju Surnute mälestamine Ennustati pikemaajalist ilma Ristipäevad Lihavõtetest 40. Päeva Kombed: Peeti pühaks kõike mis lähtub maast Loodust vigastada ei tohtinud Tohtis koide hävitamiseks rõivaid tuulutada Kui vihma sajab, tuleb märg suvi Suvisted
MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa). Kevadine nigulapäev 9. mail. Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude kirikusse õnnistada viimine vilja kaitseks. Sel päeval alustati ubade ja herneste külvamist. Keelatud oli hobustega töötamine. JUUNI. Jaanipäev - 24. juuni Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha
KIRIKUPÜHAD RAHVAKALENDRIS. · Kirilike tähtpäevade arv, mille tundmise või tähistamise kohta Eestis teateid on, ulatub sajani. · Setude tähtpäevad on oudakei (märtrina surnud Püha Jevdokia mälestuspäev, 1.märts), alaksei (vaga Aleksiose mälestuspäev, 17. märts), nahtsipäev (märter Anastasia mälestuspäev, 29. oktoober), sügisene jüripäev (Kiievi Georgi kiriku sissepühitsemise päev, 26. november) jpt. · Kevadine nigulapäev (9. mai)on õigeusu alal oluline kevadkülvipäev. · Heinamaarjapäev (2. juuli) oli heinateo orientatiir ja rukki- ehk külvimaarjapäev (15. august) rukkikülvitähtpäev. · Hoolimatta kiriku suunavast mõjust pole osa kirikukalendri tähtpäevi rahva seas vastuvõttu leidnud ega iseseisvat tähendust omandanud. Kõrvale on jäetud need , milleks puudus sisemine vajadus. 6 KULTUURIKONTAKTID.
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine – Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24),
madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese
Ka ilma ennustati kadripäeval. Härmatis pidi tooma rukkilõikuseks ilusad ilmad. Kui kadripäeva õhtul külmetas või oli paks lumi maas, siis tulevat järgmisel aastal hea viljasaak. Arvati, et esimesest lumest talveni jääb 40 päeva. · Andresepäev (30.11.) Ilma kohta öeldi: ,,Andres, aus mees, annab jõulud." Või ,,Andres peab aru kas tuua külma või sooja." Tavaliselt lõpevad selleks ajaks sompus ja sajused ilmad. DETSEMBER - JÕULUKUU, TALIKUU · Nigulapäev (06.12.) Vanarahvas ütles: ,,Nigul needib." See tähendab, et nigulapäev toob külma. Veel öeldi, et nigul laseb külma sisse ning et nigulapäeva külm kestab kolmekuningapäevani. Kui nigulapäeval lendas kirju rähn maja lähedal,oli oodata külma ja tuisust talve. Mitmel pool arvestati nigulapäevast talve algust. Öeldi: ,,Ära kiida talve enne nigulapäeva." · Luutsinapäev (13.12.)Öeldi, et see on ,, kõige lühem päev" või et öö on nii pikk, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
