Manipuleerimine Laura Särel TMK2012 Mõjutamise kunst Manipuleerimist tuntakse ka kui mõjutamise kunsti. Igaühes meis on manipulaatorit nii vähemal kui ka rohkemal määral. See on tingitud keskkonnast, kus me elame ning inimestest, kes meid ümbritsevad. Manipulaator Inimene, kes rakendab, kasutab või kontrollib enese maksmapaneku kaudu ennast ja teisi nagu asju Nüüdisaegne manipulaator arenes ajal, mil me orienteerusime turumajandusele. Eric Fromm: esemeid võib tükeldada ja mõjutada neid kahjustamata. Inimest ei saa tükeldada teda hävitamata või kahjustamata Manipuleerimise põhjused Fredrick Perls peab üheks peamiseks põhjuseks inimese igavest konflikti iseendaga. Teadlikult või alateadlikult usub inimene, et tema pääsemine on teiste kätes. Samas ei usalda ta täielikult teisigi. Sarnaneb lapsega, kes sõidab l...
Loeng 3. Mõjustamisviisid Robert Cialdini (2000) mõjustamise reeglid I Vastastikkuse (Reciprocity) reegel 1.1 Toetub: · võrdsuse põhimõttele suhetes · sellele, et konstrueeritakse süütunne (võlg) · õigluse printsiibile Näiteks. Suhetes põhineb läheduse tase partnerite võrdsusele, kusjuures võrdsus on hinnanguline 1.2 Konkreetsete tehnikate näited: · jalg-lävepakul tehnika · uksega-näkku tehnika · tagasilükkamise-siis-taandumise tehnika Kasutatakse: kontrasti printsiipi rahulolu tekitamist vastutuse (süü) tekitamist 1.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada süütunnet ja vajadust teenele vastata samasuguse teenega · Esimese pakkumise/kingituse/teene aktsepteerimine · Pakkuja tegevus...
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . ...
MÕJUSTAMISPSÜHHOLOOGIA Sotsiaalne tõendus Nappus situatsioon A Inimesed kodutehnikapoes valisid kahekesi nõudepesumasinat. Müüja sekkus ja püüdis aidata. Selgusele jõudes, missugused olid klientide nõudmised pesumasina ostmisel, pakkus müüja koheselt ühte konkreetset mudelit . situatsioon A (sotsiaalne tõendus) müüja argumendid tõlgendus kõige populaarsem paljud ostavad = hea mudel valik just enne teid käis teiega sarnased poes paar ja ostis eelistavad just seda sama mudeli mul endal on selline ekspert ise eelistab nõudepesumasin just seda kodus situatsioon A (nappus) müüja argumendid tõlgendus saab "- %" aga ainult täna ja kohe aeg on piiratud, otsustage kohe (müüja puhkusel, pood varsti kinni) kogus on piiratud + mudel müügisaalis on on väga populaarne ...
1. Mida näitavad Ellen Langeri eksperimendid koopiamasina ääres? a. Põhimõte oli selles, et kui seletada inimesele probleemi sõnaga "sest" või "sellepärast" on nad palju vastutulelikumad kui jätta need sõnad kasutamata. Eksperiment seisnes selles, et ülikoolis oli koopiamasina järjekord ning lasti ühel tudengitest küsida eelseisjatelt kahte moodi, esiteks "kas ma võin koopiamasinat kasutada. Mul on vaja teha vaid viis lehte" või "Kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire" ..teisele variandile tuldi vastu 94%, esimesele 60% . 2. Milliste sotsiaalse mõju printsiipide heaks näiteks on kalad? a. Nappuse printsiip b. Võistlusprintsiip 3. Kas (1) ,,jalg lävepakul" ja (2) ,,uksega näkku" strateegiate puhul palujaks peab olema üks ja sama isik või mitte? Kui ei siis miks ja kui jah, siis miks ? a. (1) ei pea olema sama inimene, kuna see efek...
Mõjustamise psühholoogia – Teooria ja praktika – Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt.”Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.”) – tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed – loo...
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimust...
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
Räpina Ühisgümnaasium Tatjana Kruglova 11. A klass LEVINUMAD ARUSAAMAD HÜPNOOSIST Uurimistöö Juhendajad: Monika Ilmas Ülle Haan Räpina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus..........................................................................................6 1.2. Hüpnoosi definitsioon.........................................................................................6 1.3. Hüpnoosi ajalugu................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
