Lihavõtted Munapühad , . , . . , , . . : , . . . . : . , . . , , . 1 : ? : . . . , . : ? ? : . . : , , . . , : : , . , , . : ? . 2 : , . , . . , . : ? : . , , . . , : . , . : ? : . . . , . : . . kirikupüha 3 suur paast Suur Reede tervitama värvitud munad mune värvima käsitsi sibulakoor kask paju kaunistus / kaunistama / mune kinkima munakoksimise võistlus või...
talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turvas" (värsslugu, 1950) "Veskilaul" (värsslugu, 1959) aastal Vanemuises) "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962) "Pilli-Tiidu" (näidend, "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, lavastati Vanemuises 1974,
(lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Ülestõusmispühade Suur reede on punane kalendripäev ning sel päeval on inimestel töölt ja koolist vaba päev. On traditsioon ,,koksida" ja värvida kanamune. 2. Kirjuta lahti üks rahvapill. Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel neljandast sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on
• Kõrgperiood: Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism • Psühholoogilise realismi periood: Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar„ Kersti Merilaas (1913-1986) • eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik • Lapsepõlves elas Peterburis, hiljem kolis Eesti. • Õppis Väike-Maarja koolis • Luulekogud: „Maantee tuuled“, „Rannapääsuke“ • Lasteraamatud: „Munapühad“, „Kallis kodu“, „Päikese paistel“ • Näidendid: „Kaks viimast rida“, „Pilli-Tiidu“ August Sang (1914-1969) • Eesti luuletaja ja tõlkija • Käis Pärnu poeglaste gümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. • Luulega hakkas tegelema gümnaasiumi lõpuklassis. • 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige • Teosed: „Üks noormees otsib õnne“, „Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat“, „Heinrich Heine“, „Müürid“
Kersti debüteeris 1935 luuletustega ,,Loomigus". Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas". Tartusse asumisel liitus arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled".(Tartu 1938) Veel on kirjutanud luulekogu "Maantee tuuled" (1938) ja lasteraamatu "Munapühad" (värsslugu, 1940) 2. 2. Kersti Merilaasi hiline looming Kersti Merilaasi hilisema luule püsimotiivid, tajutav on jõuline andumuslikkus, arenes hiljem välja nii loodus- kui armastuslüürikas. 6 Kersti hakkas hilisemalt kirjutama rohkem lasteluulet. Esimene Merilaasi lasteluuletus on ,,Jõuluöö laudas", mis on isülliline pildike Jeesuslapse sünnist, kirjutatud lihtsas keeles ja puhtas vormis. Ilmub 1943.a
Toimus suurem kraamimine, koristamine ja ruumide pesemine, millega eemaldati kahjustavad jõud ja vanad esemed. Suur nädal on Kristuse kannatusnädal, suur neljapäev tähistab püha õhtusöömaaega. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid
siis ennustati jaagupipäevaks äikest. Jaagupipäev on 25. juulil. Vanasti oli küünlapäeval keelatud lõnga ketramine. Mõned inimesed arvestavad vanade küünlapäeva kommetega ka tänapäeval. Näiteks joovad punast värvi jooki või ennustavad suveilma. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Lihavõtted ( munapühad ehk ülestõusmispühad,kiigepühad,kevadpöhad)- liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevdist pööripäeva. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas
söödud, asume kingitusi jagama. Seda hetke ootavad eriti lapselapsed. Saanud paki kätte, avame selle kohe, et teada saada, mis seal sees on „. Ega Mihkelgi, Andrese poeg, sünadega kitsi pole. „Jõulu esimesel pühal oleme perega aabikaasa vanemate juures külas käinud . Sööme jälle jõulutoite ja jagame ka neile jõulukinke. Jõulu teise püha veedame rahulikult ja vaikselt oma pereringis. Vahel käib ka külalisi, keda me lahkelt vastu võtame. „Lihavõtted ehk munapühad algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See pühapäev tähistab kirikukalendris Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha. Lihavõtted lõpetasid paastuaja, millest ka nimetus. Lihavõtte ajal veeretatakse mune. Munaveeretamise mäng on tuttav eeskätt Setumaal. Harilikult asus munaveeretamise plats (muna-loomka) kiigeplatsi kõrval. Ka meie peres peetakse munapühi
annaabi.ee 
