” Minu koolitee oleks ohutu, kui…”
Ühiskonnaõpetus.
Kuigi mõne lapse koolitee on lühike, võib seal siiski peituda
ohte, millest alljärgnevalt tahaksin rääkida.
Alustame kasvõi sellest, et tänapäeval on paljudes peredes olemas autod, mõnes koguni mitu. Sõidukite rohkuse pärast on liiklus läinud keerulisemaks ja meile ohtlikumaks, mistõttu peavad
koolilapsed oma kooliteel olema eriti ettevaatlikud ning
tähelepanelikud. Mitu autot peres on potensiaalsed õhusaastajad,
mis on tervisele kahjulik. Parem oleks kui inimesed läheksid tööle
kas jalgrattaga või jala. Eelmisel sajandil ei olnud üldse autosid,
siis käisid kõik tööl või koolis jala, hobusega või rattaga . Ei
olnud nii palju keskonda saastavaid tegureid. Inimesed olid tervemad.
Kindlasti peaksid kõik liiklejad tundma liikluseeskirju. Kas
tead, et kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee,
võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. §30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. §31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu. §32. Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest. §33. Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna
võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. § 30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. § 31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu. § 32. Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest. § 33. Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel
Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 90 km/h. Asulateel lubatud suurima kiirusega, kuid mitte kiiremini kui 90 km/h. Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 70 km/h. 17. Kummal juhil on eesõigus vastastikusel sõiduraja vahetamisel? Punase auto juhil. Rohelise auto juhil. 9. Milline tegevus on õige? Ületan ristmiku esimesena. Annan teed bussile. Annan teed sõiduautole. 20. Kui kaugele tohib veos sõldukist ette- või tahapoole ulatuda, ilma et oleks vajalik seda tähistada? 1 m. 2 m. 22. Kui kaua võtab tavaliselt aega 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres? 4 tundi. 1 tund. 10 tundi. 23. Kas möödasõit on lubatud selle märgi mõjupiirkonnas kui ees sõitva sõiduki kiirus on alla 30 km/h ja sõidutee keskel on valge pidevjoon, mille ületamine möödasõidu korral oleks vältimatu? Ei. Jah. 24. Tagumised udutuled võivad põleda ... parkimisel halva nähtavuse tingimustes;
Ühissõidukijuht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist ega alustada sõitu enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. D1E-alamkategooria autorongi koosseisus olevat haagist ei tohi kasutada sõitjate veoks. Veoauto kastis tohib sõita vaid veost saatev või veose järele minev isik tingimusel, et tema jaoks on allpool luukide üle- mist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht, kusjuures suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 60 kilomeetrit tunnis Kaitseväes ja Kaitseliidus tohib sõitjaid vedada inimeste veoks kohan- datud veoautodega, kusjuures suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 60 kilomeetrit tunnis Kaitseväes ja Kaitseliidus tohib sõitjaid vedada veoautodega vähemalt 18- aastane C- ja C1-kategooria auto juhtimisõigusega juht, kes on saanud sellekohase koolituse ja kellel on vähemalt 6-kuune veoauto juhtimise kogemus
See on võimalik (ID: 6122) KAS TAVAPÄRANE SÕIDUAEG VÕIB OSUTUDA MÕNIKORD OLULISELT LÜHEMAKS? Jah see on võimalik Ei, see ei ole võimalik Õige vastus: Ei, see ei ole võimalik (ID: 6123) KAS AUTOT JUHTIDES ON VÕIMALIK KOKKU HOIDA AEGA, ET EELNEVAT HILINEMIST KOMPENSEERIDA? see on väga lihtne. see ei ole võimalik Õige vastus: see ei ole võimalik (ID: 6124) MIDA TEHA, KUI ON KIIRE? Ületan kiirust ja jõuan õigeaegselt kohale Sõidan nii nagu oleks aega piisavalt Õige vastus: Sõidan nii nagu oleks aega piisavalt (ID: 6126) MIDA TÄHISTAVAD ROHELISED TEENUMBRID KAARDIL? Kiirteed Mitmerajalist teed Euroopa teede numbreid Õige vastus: Euroopa teede numbreid (ID: 6130) HEA, KUI JUHI SÕIDUPÄEV PIKEMAL REISIL EI ÜLETAKS: 8 tundi 16 tundi 18 tundi Õige vastus: 8 tundi (ID: 6134) MILLIST LIIKI KINDLUSTUST NÕUAB SÕIDUKIJUHILT SEADUS TEELIIKLUSES OSALEMISEKS? Kaskokindlustust Liikluskindlustust.
nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi mootorrataste, motorollerite ja mopeedide vastu. lõppu ja sooritada pikki huvireise. Samal ajal võib mootor - ratas olla ka spordivahendiks. Eriti populaarsed on moo-
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid