TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n,?
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, kirjutada kolme moodi:
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA ii Vali sulgudes esitatud variantidest õige. Tõmba sellele ring ümber! Ostsin õhtuks apels(i, ii)ne ja mandar(i, ii)ne. Afi(š, šš)ilt vaatas vastu tuntud režiss(ö, öö)ri portree. Ettevõtluse sümpoos(i, j)on lõppes üldise de(b, p)atiga. Ostsin uue du(š,šš)i(g,k)eeli. Ser(i,j)aali peategelane oli e(f,ff)ektne kuju. Diskuss(i,j)oonis osales (g,k)arismaatilisi d(z,ž)entelmene. Aka(d,t)eemikuks kandi(d,t)eeris kolm pro(f,ff)essorit. Kohtume sadama reisitermin(a,aa)lis. Arved on veel saama(t,tt)a ja maksma(t,tt)a. Tradits(i,j)oon ei luba alkoh(o,oo)li pruukida. Kas pens(i,j)onifond on tänapäeval e(f,ff)ektiivne? Otsisin vastust ents(ü,i)klo(b,p)eediast. Koolis kä(i,ij)es tundub see ikka tüütava kohana. Tema otsus on alati rau(d,t)selt lõ(p,pp)lik. Meie arhi(d,t)ekte on sageli kritiseeritud. Ehitusmater(i,j)alide lao eest kannab mater(i,j)aalset vastutust juhataja. Inimeste psüü(h,hh)ikahäired kuuluvad psü(h,hh)iaatrite j
moodustatav, [anterioorsus] e. eespoolsus labiaalsus või dentaal-alveolaarsus, [pidevus] suus ei ole täielikku sulgu, [lateraalsus] õhk voolab välja piki keelekülgi, [sisisevus], [helilisus], [larüngaalsus]. Segmentaalfoneemid - vokaalid: kõik 9 - konsonandid: kõik 17 Suprasegmentaal- e. prosoodilised foneemid on seotud häälikutest suuremate üksustega (rõhk) rõhuastmed pearõhk, kaasrõhk, nõrk rõhk ja (välde) eriline silbikvantiteet III välde. Segmentaalfoneemid ahelduvad sõnavormides üksteise kõrvale ning annavad silpe, millega liituvad prosoodilised foneemid. Foneemisüsteemi probleemid - piirifoneemid: kindlalt on olemas silbipiirifoneemid, kas on vaja ka kõnetaktipiiri- ja sõnapiirifoneemi? - Pikkade foneemide olemasolu: morfoloogilise segaduse vältimiseks loetakse pikad vokaalid kahe ühesuguse foneemi järjendiks. Pikad konsonantfoneemid on samadel põhjustel jagatud kaheks osaks (geninaatkonsonant).
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide v
Keskmurre Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika .............................................................................................................. 5
Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne moodsa; õigeaegne õigeaegselt * Erand ei kehti astmevaheldusest tingitud muutuste korral: ärgas ärksa, hõlbus hõlpsa, tõrges tõrksa 4) mõningates võõrsõnades: absoluutne, anekdoot,
Kõik kommentaarid