Lennuki leiutamine ja ajalugu.

1

rtf

Lennuk

Lennuk Kevin Sepp 11a Lennuk (varasemalt ka aeroplaan) on õhust raskem lendav alus, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks (reisi- ja kaubalennukid), õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje-

Kultuurilugu

5

docx

Referaat LENNUMASINAD

Helikopterid leiavad laialdist rakendamist nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel.Sõja ajal kasutatakse neid lennumasinaid materjalide ja väeüksuste teisaldamiseks ning raskesti ligipääsetavatest piirkondadest haavatute evakueerimiseks. Helikoptereid kasutatakse ka merel patrullimiseks ning päästeoperatsioonide tegemiseks. Lennuk Lennuk on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus.[1] Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, reisi- ja kaubalennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid.[1]

Tööõpetus

4

odt

Vennad Wrightid

Wright'id leidsid tõelise liigutava vertikaalse rooli otstarbe. Selle roll ei olnud mitte lennusuuna muutmine (nagu tüür/rool purjetades teeb) võid pigem, et lennukit suunata või joondada kallakuga pööretel. Oma uue meetodiga saavutasid Wright'id esimest korda tõelise kontorlli pöörete üle 8. okrtoobril 1902. Septembris ja Oktoobris tegid nad 700-1000 purjetust, kõige pikem neist oli 26 sekundit ja 189.7m pikk. Need lennud andisd neile kindluse, et nad on valmis ehitama mootoriga lennuki. 1903 ehitasid vennad mootoriga lennuki (Wright Flyer I), kasutades nende eelistatud materjali ehituseks kuusk. Nad nikerdasid ise puust propellerid ja neil oli ehitatud bensiini mootor, kokku pandud nende enda jalgrattapoes. Nad arvasid, et propelleri disain on lihtne asi ja kavatasesid võtta andmeid laevaehitamiselt. Nad aga avastasid, et ei ole tuvastatud ühtegi valemit ei mere- ega õhupropelleriteks ja nad olid tagasi nullis. Pärast pikka arutamist nad said aga aru, et propeller on

Kuulsused

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika