Laboratoorne töö nr.1 joone horisontaalprojektsiooni arvutamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Geodeesia I laboritöö

Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1

Geodeesia

4

doc

Laboratoorne töö nr 1

Laboratoorne töö nr. 1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutus Lähteandmed: Punkti nr Joone pikkus alguspunktist Kõrguskasv h (m), kaldenurk (kraadi) 0 0 +2,5° 1 31,0 2 89,0 -3,3° 3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m

Geodeesia

2

docx

Laboratoolne töö nr lähteandmed nr 1 põhjal

-2,70 3 216,0 -4,3m 4 256,0 -6,8m 5 312,0 +3,7m 6 340,07 340,17 Laboratoorne töö nr 1 Lähteandmed: n 1 Esiteks arvutan keskmise joone pikkuse D keskmine=340,07+340,17=680,24 680,24/2=340,12 d keskmine on 340,12 Teiseks arvutan lõikude pikkused d1=27-0=27m d2=90-27=63m d3=216-90=126m d4=256-216=40m d5=312-256=56m d6=340,12-312=28.12m Kolmandaks arvutan 1S horisontaalprojektsioonid S1=27m*cos3,80=26,94m S2=63m*cos1,50=62,98m S3=126*cos2.7o=125,86m S4=ruutjuur 402-4.32=39,77m S5=ruutjuur 562-6,82=55,59m

Geodeesia

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

5

doc

Eksami abimees

reostus pinnasesse ja pinnasevette, selle ohtlikkus ja ulatuse selgitamine, molekulaarsed jõud. Nende jõudude suurus sõltub peamiselt teradevahelisest korral, siis toimub see väiksema kiirusega kui Darcy arvas. leviku tõkestamine ja kõrvaldamine on seotud ulatuslike mullatöödega, kaugusest, suurenedes selle kahanemisega. Suure survega tihendatud 1.5.1.1. Veejuhtivuse laboratoorne määramine Lihtsaim võimalus ­ tõkendite ehitamisega pinnases. Geotehnika probleemide lahendamiseks peab savipinnastes võivad nad anda pinnasele kaljupinnase tugevuse. Saueosakeste püsiva rõhuga permeameetriga. Läbi kindla ristlõike pindalaga toru ja

Pinnasemehaanika, geotehnika

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID  4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut  3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

Kommentaarid (0)