Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine
Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
*Juuda riigis elati jumalakartmatut elu ning selle eest otsustas Jumal neid karistada Paabeli riigi sõjalise võmsuse abil. Nebukadnetsar, Paabeli riigi kuningas võttis Juuda riigi kuninga vangi ning vallutas Juuda riigi. *586 eKr surus Nebukadnetsar maha ülestõusu Jeruusalemmas, hävitas Jahve templi ja küüditas suure osa juute Mesopotaamiasse. *Kui Paabeli sõjavägi Vallutas Jeruusalemma, siis hävitati ka Jahve tempel. *539 eKr algas Pärsia ülemvõimu periood ning Pärsia kuningas Kyros II lubas juutidel nn Paabeli vangipõlvest kodumaale tagasi pöördudda. *Paabel impeerium vallutati meedlaste ja pärslaste poolt. Varsti pärast seda lubas Kyros II iisraellastel kodumaale tagasi minna, öeldes, et nende õige koht on nende Jumala juures. Kodumaale läks tagasi üle 40 000 inimese. *516 eKr viidi Jeruusalemmas lõpule Jahve templi taastamine. *Teisel aastal peale kodumaale tagasipöördumist hakati templit uuesti ülesehitama, kuid vasrti jäi
Uus-Babüloonia 2015 Riigi loomine • 625 eKr kuulutas Nabopolassar enda Babüloonia kuningaks, purustas Meedia abiga Assüüria ja rajas Uus- Babüloonia (püsis 625–539 eKr). • Selle hiilgeaeg oli Nebukadnetsar II ajal (604–562 eKr). Nebukadnetsar II • Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 605–562 eKr. • Nebukadnetsar oli Babüloonia kuninga Nabopolassari poeg ja troonipärija. • Vallutas Egiptuselt Süüria ja Palestiina. • 597 eKr allutas ta Jeruusalemma ja Juuda riigi ning püüdis seejärel valutada Egiptust. See ebaõnnestus, riigid hakkasid mässama. • 586 eKrhävitas ta Jeruusalemma ja viis mitukümmend tuhat juuti Babülooniasse vangi. • Nebukadnetsar pidi 587 eKr Jeruusalemma taas vallutama. Ta purustas templi ning viis suure osa juutidest Paabeli vangipõlve. Babüloonia majanduskorraldus • Peale Foiniikia ja Palestiina vallutamist muutus Babülon tähts
Ajaloo väljendid 1. Vana Testament (tõlk. korraldusleping) juutide ja Jumala vaheline leping. Kirjutatud 1000 aasta jooksul (12. - 2. saj. eKr) Heebreakeelne. Ühtlasi kristliku piibli esimene osa. 2. Veeuputus aluseks 5500 a tagasi sündinud üleujutus... sündmus, mille jumal saatis inimestele karistuseks nende halva käitumise eest. Ainuke, kes pääses oli Noa koos oma pere ja tütarde abikaasadega. 3. Noa laev laev, mille juhised Jumal Noale andis, et too kastikujulise veesõiduriista valmis ehitaks ja paneks sinna igast loomaliigist 2, et maailm puhastada ja parimatel lasta uuesti järglasi saada. 4. Hea ja kurja tundmise puu puu, millelt oli paradiisiaias Aadamal ja Eeval keelatud süüa. Uss veenis Eevat ja too sõi puu vilja. Peale seda andis ta vilja ka Aadamale ja nad katsid oma keha viigipuulehega. Ka keelatud vili on magus. 5. Kaananimaa Vahemere idaranniku varasem nimetus. Tõotatud maa, mi
vallutati 612 ühiselt Niinive. Kyaxarese võitlus Lüüdia vastu lõppes 585 a. rahu- ja liiduleppe sõlmimisega, millega Anatoolia idaosa jäi Meedia võimu alla. Kreeka pärimuse järgi allus Meediale ka Pärsia. Kyaxarese järglane Astyages (u 585 560) sai 560 a lüüa Pärsia kuningalt Kyroselt. Riik langes Pärsia võimu alla. Pärsia suurriik 560 - 330 Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse Kyros II (u 560 530), kes pärines Ahhemeniidide dünastiast, võites 560 Meedia kuningat Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Kyros Lüüdia ja 539 Uus-Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Järgnenud aastapikkustest sisevõitlustest väljus võitjana Dareios I (521 486). Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse
Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine
Kõik kommentaarid