Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%.
Tuulepargid: · Xirolimni tuulepark - asub Kreetal, töötab alates 2000. a ning selle koguvõimsus on 13,2 MW · Viotia tuulepark asub Kesk-Kreekas Viotias, aktiivne alates 2009. aastast ning selle koguvõimsus on 38 MW 22 8. PÕLLUMAJANDUS 8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Ka sademete vähesus, eriline maaomandi süsteem (mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket) ning linnadesse või välismaale kolimine aeglustab sektori kasvu. Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust
1. Atika 2. Kesk-Kreeka3. Kesk-Makedoonia 4. Kreeta 5. Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja-Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12. Lääne-Kreeka 13. Lääne-Makedoonia Kreeka on osa Euroopa suurregioonist. Nii nagu Euroopatki, iseloomustab Kreekat nelja aastaajaga kliima, hea viljakuse ja haritavusega mullad, soodustades põllumajanduse arendamist. Loodusvarad on mitmekesised, mis soodustavad kiiret tööstuse arengut, kuid intensiivse tootmise tõttu hakkavad enamus maavarad otsa saama. Põllud annavad aastas ühe saagi. Kreeka on heaolu riik, mida tõestavad paljud näitajad: suhteliselt kõrge keskmine eluiga, tervishoiu laialdane areng, kõrge SKT. Geograafiliselt soodsal asukohal ja arenenud riigina on ühinenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, olulisemad neist :
● Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed. ● Järvi ja soid võib leida Kesk-Kreekast. Kliima ● Parasvööde, Suvi kuum ja kuiv, talv soe ja niiske. ● Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas ● Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C. Mullastik ● Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. ● Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. ● Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Seal paiknevad savi- ja liivsavimullad. Veestik ● Pikim jõgi- Maritsa 480km ● Suurim järv-Trikhonida ● Tuntuim sadam- Milos
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
