IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester
Ülesanne nr. 1.
Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a
= 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast
raadiosaatjast , mis töötab sagedusel
f = 6,8 GHz.
Leida:
Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat
asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk
horisontaaltasandis on 8 kraadi.
Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on
selline metallplaat samase efektiivse pindalaga?
Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil
on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi?
Ülesanne nr.2.
Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit.
Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km,
leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks
asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui
kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega
δτ = ±1 μsec?
Ülesanne nr.3.
Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
audia
Õppematerjali autor
INDIVIDUAALNE ÜLESANNE IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2011 a. sügissemester Üliõpilane: Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO – BO ja AO – CO on vastavalt antud km, leida lõikuvad asukoha jooned ja esitada tulemus graafiliselt. Selgitada, kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine ja kuidas muutuvad asukoha joonte asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega δτ = ±1 μsec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale). B O o A C Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sageduse
Seda tööd kasutades hoiad sa kokku kõvasti aega paljude jooniste, valemite ja muude asjade sisestamisega. Samuti on antud enamike ülesannete täpne lahendus. Mõnedes kohtades tuleb aga ise vaeva näha, sest mina nägin ja ei kavatsegi kõigi eest tööd ära teha. Antud ülesanded on tehtud konkreetsete arvude ja andmetega, mis olid määratud sellel ajal mulle. Kui sul veab langevad mõned andmed kokku, võib-olla isegi kõik, kuid ÄRA OLE NII LAMMAS, ET EI KONTROLLI JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO BO ja AO
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =
enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole…?? TCP - Transmission Control Protocol – transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust optimeerida, aeglustades oma tööd, kui ühendus hakkab umbe minema. 25.Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti. - 88B info 9300/88=[106] paketti V:106*100B=10600B 26
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb
, 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu. Nii, et lahenduse võti on õige arusaamine tekstist ainult nii saab koostada õige võrrandi. Mõnikord võivad tekstid olla
, 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu. Nii, et lahenduse võti on õige arusaamine tekstist ainult nii saab koostada õige võrrandi. Mõnikord võivad tekstid olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid