Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et
ristisõda). Uued koormised: "Kristuse kohustus." Kohustus osaleda kirikute, linnuste, teede, isandate ja preestrite majade ehitamisel. Mingid koormised olid olemas enne vallutust. Kiriklikud koormised oli uus nähtus ühiskonnale, sest varem kirikuid ei eksisteerinud. Maa rahvas pidi osalema sõjakäikudel. Käsitöömeistritele peale vallutust pandi samuti koormised. Põlisrahva hulgast pärinevad linlased, läänimehed ja vaimulikud said seotuks uute õigustega. Linnaõigused lähtusid Lübecki ja Hamburgi õigusest. Kogu ladina Euroopas kehtis kanooniline õigus - kirikuelu ja kiriku poolt korraldatud eluvaldkondi (abielu) hõlmav normistik. Keelustati ära põletusmatused. Talupoegade tsiviilõiguslikud vahekorrad jäid esialgu muutumatuks. Kui puudusid pärimisõiguslikud isikud siis pärand läks maahärrale/mõisnikule. Kohtuõigus läks uute isandate kätte või toimus nende mõõtuandval osalusel. Alistumine tähendas tulude uut jaotust (Trahvisumma
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid
Tsunfti juhtis vanem e oldremann ja igapäevaelu reguleeris põhikiri e skraa. Tsunfti liikmed olid vastavalt oma vanusele ja oskustele kas meistrid, sellid või õpipoisid. Tavaliselt pidi noormees olema min 3 a õpipoiss, seejärel 3-6 aastat pidama selliametit ja tegema selle aja sees läbi ka rännuaastad teiste linnade meistrite juures. Meistriks saamise eelduseks oli meistritöö e sedöövri valmistamine ja jootude korraldamine tsunfti liikmetele. Peale oma ametialase elu korraldamise võitlesid tsunftid ka tsunftiväliste käsitööliste e jäneste vastu. Keskaegse linna välisilme sõltus linna jõukusest. Tallinn ja Tartu suutsid linnatuumiku ümber ehitada kivimüüri. Selle sees elasid jõukamad linnakodanikud. Vaesemad koondusid eeslinnadesse e agulitesse. Linnahooned olid algul puidust, kuid tuleohu tõttu lubati alates 15.saj vaid kivimajade püstitamist. Tänavad olid kitsad ja üsna räpased
Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
