hiljem Taani kuningriigi osa. Island iseseisvus 1918. aastal ja 1944. aastast on Island vabariik. Rahvast esindavat organit nimetatakse Althingiks (Alþingi), kus on 63 liiget. Islandi president on alates 1996. aastast Ólafur Ragnar Grímsson. Islandi majandus hakkas hoogsalt arenema 20. sajandil. Tänaseni on Islandi tähtsaim majandusharu kalandus. Kuigi kalanduse tulud moodustavad riigituludest suurima osa, töötab kalanduses vaid 10% islandlastest, kuna kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. Turismi tõmbenumbriteks on kauni maa omapärased loodusnähtused. Tänaseks on Island üks kõrgeima majandusarengu ja tsiviilvabadus-tasemega riike maailmas. 2007. aastal hindas ÜRO Islandi inimarenguindeksi alusel maailma arenenuimaks riigiks. Islandil räägitakse islandi keelt. Alates 1998. aasta
suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk- järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse. 3.8 Kalandus Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport, mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest. Kasutatud kirjandus: 1."Maailma Maad", teadmik, 1987 2. http://www.vm.ee/?q=et/node/4644 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taani.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Taani 5.http://www.slideshare.net/eurulauka/taani-kuningriik 6. http://www.vm.ee/
Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani on maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid[2]. 2.3 Kalandus Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport, mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest[2]. 3. Töötlev tööstus Tööstuses on hõivatud 14,5% Taani tööjõust. Üle 40% Taani tööstustoodangust valmib Kopenhaageni piirkonnas. Tööstustoodang moodustab üle poole riigi ekspordist[2]. 3.1 Metallitööstus ja masinaehitus
põhjaveest, mis on kuumenenud maa all asuvate magmakollete mõjul. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4.1 KALANDUS Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel püütakse aastas umbes kaks miljonit tonni meresaadusi. Norrale, Taanile ja Islandile kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust. Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad. Tänu kala strateegilisele tähtsusele on riik püüdnud leida
Islandlaste unistus on ökonoomse elektrikaabli kaudu varustada Mandri-Euroopat, täiesti puhta elektriga, mida toodetakse geotermilisest energiast. Islandil kehtivad kalapüügi jaoks kindlad reeglid, et ei tekiks kalade üle püüki. Inimeste tegevusalad Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa. See annab 40% ekspordituludest. Kalapüüdmise ja töötlemisega on otseselt seotud vaid 10% islandlastest, kuna kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetöötlusele ja programmide eksport on kasvuteel. Sellest tähtsam on siiski rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium. Energiat nõudev alumiiniumi tootmine on Islandile tulus, kuna energia on seal odav.
Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse. 17 Kalandus Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport, mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest. Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit
annaabi.ee 
